Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kogus möödunud aastal 2017. aastaga võrreldes umbes kaheksa tonni rohkem prügi. Kokku ulatus aastane prügisaak 290 tonnini.

Prügi on rohkem seal, kus on ka rohkem inimesi. Nii eristuvad probleemsemate piirkondadena Harjumaa, Läänemaa, Raplamaa ja Ida-Virumaa.

RMK peametsaülem Andres Sepp rääkis oma kogemusele toetudes, et asjad aastatega paremuse poole läinud ei ole ning et RMK saab tegelda ainult tagajärgedega, mitte põhjusega.

"Selle pildi põhjal, mis ma metsades näen, ma ei saa öelda, et asi oleks läinud paremaks. Tavapärane olmeprügi ja pakend, seda võib-olla tuleb tõesti vähem, see on kaetud korraldatud jäätmeveoga. Mis tekitab probleeme, on ehitusjäätmed, rehvid ja elektroonika, mille äraandmine maksab jäätmejaamas raha," ütles Sepp.

Suur-Sõjamäe jäätmejaamas maksab tonni ehitusjäätmete äraandmine äriklientidele näiteks 90 eurot. Mõnel juhul lisandub ka 65-eurone sorteerimistasu. Sellest kallim on vaid vanarehvide äraandmine, kus tonni hind ulatub 300 euroni. Eraklientidele on paljude jäätmeliikide äraandmine tasuta.

Andres Sepa sõnul peavad nad aastast-aastasse tegelema ka metsa alla toodud puulehtedega.

"Lehed iseenesest ei olegi küsimus, aga kui nad on pakitud kilekotti, siis nad tekitavad meile probleeme," märkis ta.

Kaamerad püüavad rikkujaid

Nelja aasta eest hakkas RMK suuremate isetekkelistele prügimägede juurde seadma ka valvekaameraid. Seda, kui palju neid pandud on, ei avalikustata. Sepa sõnul liigutatakse kaameraid ka ühest kohast teise.

Tänu kaameratele on nii mõnigi oma karistuse saanud.

"Karistus prügi viimise eest (metsa alla) on eraisikule kuni 1200 eurot, kui ta kätte saadakse. Juriidilise isiku puhul võib karistus mkinna 3200 euroni," ütles Sepp.