Eesti majanduslik kahju Brexitist oleks euroliidu väiksemate seas
Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust (Brexit) tekkiv majanduslik kahju oleks Eestis üks EL-i väiksemaid, selgub hiljuti avaldatud uuringust.
Kui britid lahkuksid Euroopa Liidust leppe alusel, siis kaotaks Eesti majandus sellest 51 miljoni euro mahus lisandväärtust ehk 0,28 protsenti kogu toodetavast lisandväärtusest, öeldakse Belgia Leuveni ülikoolis koostatud ülevaates. Leppeta lahkumise korral oleks kahju umbes 1,04 protsent lisandväärtusest, mis võrdub arvutuslikult 193 miljoni euroga.
Mõlemal juhul saaksid protsentuaalselt suurimat majanduslikku kahju Malta, Iirimaa, Ühendkuningriik ise, Holland ja Belgia, selgub samast uuringust. Eesti on mõlema Brexiti stsenaariumi korral kõige vähem kannatavate riikide rühmas kõrvuti Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Horvaatia ja Austriaga.
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki kokku kaotaks 41 miljardi euro ulatuses lisandväärtust leppega ning 169 miljardi mahus leppeta Brexiti korral.
Ühendkuningriigi leppega lahkumisel võiks Eesti majandus kaotada Leuveni ülikooli analüüsi kohaselt 690 töökohta, mis on 0,11 protsendi töötajaskonnast. Leppeta lahkumine põhjustaks Eestist umbes 2710 töökoha kadumise ehk kaoks 0,45 protsenti kõigist töökohtadest. Protsentuaalselt kaotavad enim töökohti mõlema stsenaariumi korral Iirimaa, Ühendkuningriik ja Malta.
Euroopa Liidus tervikuna kaoks brittide leppega lahkumisel 284 000 töökohta, leppeta lahkumisel aga umbes 1,2 miljonit töökohta.
Analüüsi kokkuvõttes tõdetakse, et Brexit, eriti aga leppeta lahkumine kahjustab oluliselt kogu Euroopa Liidu majandust. Riikide majandused ja ettevõtted on omavahel nii tihedalt seotud, et Brexit ei ole ainult Ühendkuningriigile lähemal asuvate riikide teema, rõhutavad ülevaate koostajad. Leppeta lahkumisel oleks katastroofilised tagajärjed Euroopa Liidu toiduainete tööstusele, see kahjustaks raskelt ka 27 liikmesmaa tekstiilitööstust, naftakeemia-, farmaatsia- ja keemiatööstust.
Toimetaja: Mait Ots