Johnson lubas eesliinil olevatele teenustele viivitamatult 1,8 miljardit naela (2 miljardit eurot).

Samm suurendas spekulatsioone, et ta valmistub ennetähtaegseteks parlamendivalimisteks.

Euroopa Liidust lahkumise referendumi ajal lubas Johnsoni Vote Leave kampaania suunata Brexiti järel NHS-i 350 miljonit naela, mis kampaania väitel Ühendkuningriik iga nädal Euroopa Liitu saatis.

Väide oli aga eksitav - ÜK nädalane sissemakse EL-i eelarvesse oli 350 miljonit naela, kuid sellest 85 miljonit naela sai ta tagasi.

Lehes Sunday Times avaldatud artiklis kiitis Johnson NHS-i töötajaid, kuid tõi välja "surved, viivitused, tühistamised ning ilmselge vajaduse saata eesliinile rohkem raha".

"Seepärast olen nii pühendunud täita nüüd 2016. aasta referendumikampaania lubadused. Mitte vaid rahva tahte austamiseks, vaid sellele suurepärasele riiklikule institutsioonile saadaoleva raha suurendamiseks," kirjutas ta.

Opositsiooniline Tööpartei kahtles, kas raha üldse kunagi kohale jõuab. Partei sõnul ei suuda lubatud raha aastakümne jagu kärpeid tasa teha.

Mõttekoja Nuffield Trust sõnul on NHS-il tegemata hooldustööde järjekorras kuue miljardi naela jagu töid. Johnson oli lubanud kaasajastada ka 20 haiglat, kuid mõttekoja sõnul moodustab uus lubatud raha selleks vajalikust summast vaid "murdosa".

Kriitikud lisavad, et leppeta Brexiti korral ei täita ühtegi kulutusplaani.

Johnson lubab viia ÜK EL-ist välja 31. oktoobril leppega või ilma.

Paljud parlamendisaadikud lubavad tõkestada Johnsoni katse viia ÜK blokist välja leppeta, sest nad pelgavad selle mõju riigi majandusele.

EL-i liidrid aga ütlevad, et nad ei kavatse Brexiti-lepet ümber rääkida. Seega on EL ja ÜK valitsus patiseisus ning paljud Briti poliitikud arvavad, et seda saab murda ainult ennetähtaegsete valimistega.

Johnson andis nendele spekulatsioonidele oma esimestel päevadel peaministrina hoogu juurde mitmete sisepoliitiliste lubadustega. Lisaks tervishoiu rahastuse suurendamisele lubas ta varem suurendada ka politseile saadaolevat raha.