Valitsus kiitis järgmise nelja aasta esialgse riigireformi kava heaks ({{commentsTotal}})

Valitsuse liikmed mais Vihulas riigi eelarvestrateegiat arutamas.
Valitsuse liikmed mais Vihulas riigi eelarvestrateegiat arutamas. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Valitsus kiitis neljapäeva hilisõhtul kabinetinõupidamisel heaks esialgse riigireformi tegevuskava aastateks 2019-2023. Riigireformi eesmärk on ühendada riigiasutusi, suunata riigipalgaliste töökohti maakondadesse ning tõsta avalike teenuste kvaliteeti.

Valitsus täiendab tegevuskava peale riigikogu otsust riigireformi aluste kohta, teatas rahandusministeerium.

"Arvestades riigi demograafilist trendi ning piiratud ressursse, peame leidma üha nutikamaid viise riigiaparaadi tööks," ütles riigihalduse minister Jaak Aab valitsuse jaoks prioriteetse riigireformi kohta. "Riik peab oma igapäevategevuses töötama selle nimel, et ühiskond areneks tervikuna ja tootlikkus kasvaks. Tõhusa riigihalduse kõrval on aga veelgi olulisem, et inimestel oleks kõikjal Eestis hea elukeskkond. Selleks peab tagama kvaliteetsed avalikud teenused üle Eesti ja looma maakondadesse võimalusi töötamiseks, sh riigipalgaliseks tööks."

"Põhjalikult läbimõeldud tegevuskavaga soovime vähendada kodanike jaoks riigiga suhtlemisel bürokraatiat, tõhustada riigiasutuste töökorraldust ning muuta avalikke teenuseid paremaks," tõi minister Aab välja. "Inimese jaoks peavad olema riigi pakutavad teenused mugavad ja hästi kättesaadavad. Seetõttu teeme tööd selle nimel, et leida võimalusi kodanike ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks riigiasutustega suhtlemisel." 

2020. aastal koostatakse riigieelarve juba uuel – tegevuspõhisel eelarvestamise põhimõttel. See suurendab eelarve läbipaistvust ja lihtsustab sellest arusaamist.

Järgneval neljal aastal plaanitakse teha asutuste ümberkorraldusi viies valdkonnas: haridus-; maa-, regionaal ja planeeringute-; põllumajanduse ja toidu-;  keskkonna- ning transpordivaldkonnas, kinnitas rahandusministeerium.

"Ümberkorralduste peamiste positiivsete mõjudena näeme avalike teenuste kvaliteedi kasvu ja riigiasutuste ressursitõhusamat juhtimist," nimetas Aab. Kodanike ja ettevõtete jaoks väheneb riigiasutuste hulk, kelle kaudu oma küsimustele lahendusi leida.

Riigiasutuste ühendamise laiema mõjuna riigis tervikuna näeb valitsus poliitikate tulemuslikumat rakendamist vähemate allasutuste kaudu.

Oluline prioriteet on töökohtade loomine maakondades ning spetsialistide rakendamine väljaspool Tallinna. Selle aasta jaanuari lõpuks oli välja viidud maakondadesse üle 830 töökoha. Valitsus on seadnud eesmärgiks järgneva nelja aasta jooksul veel vähemalt 1000 töökoha väljaviimise.

Allikas: ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: