On selge, et rahvas, see kaks miljonit inimest, tundes hinges vajadust näidata oma tahet ja soovi vabaduse järele, ei koondunud ega moodustanud ise inimketi Tallinnast Vilniuseni. Selleks oli vaja ideed ja logistikat. Ja tagantjärgi ongi veidi kahtlane, kuidas ja kelle peas inimketi mõte tekkis. Seda au on omistatud nii Edgar Savisaarele, Mati Hindile, Rein Kilgile kui ka Mart Tarmakule.

Igatahes peale Balti assamblee kohtumisi võib lugeda rahvarinde 17. juulil toimunud koosoleku protokollist: "Eestist vaja organiseerida ca 190 tuhat inimest. Vaja 3-värvilisi küünlaid ja musta linti. Eestile on pandud vastava märgi valmistamine (kogu Baltikumile). Õhtul vaja korraldada koosviibimised Eesti-Läti piiril ja 2-3 kohas Eestis. Idee: Vajalik organiseerida Eesti-Läti-Leedu tsentraalne raadioprogramm sel ajalõigul. Ka vene keeles - teisel lainepikkusel."

Heinz Valk, kes oli Balti keti toimkonnas, meenutab:

"Hoolimata Savisaare usust keti õnnestumisse püsis patiseis ka eestseisuse järgmisel istungil. Väitlused olid jõudnud hilisesse öötundi. Oma kogemusest teadsin, et sellises umbejooksnud mõtlemisega seisundis, kus lisaks on asjaosalised väsinud nii vaimselt kui füüsiliselt, võib olukorra päästa riskiahvatlust pakkuv ütlus: "Just selle tõttu, et Balti keti idee näib nii teostamatu ja hullumeelne, vääribki ta ärategemist!"

Mind toetas ka Kostel Gerndorf: "Muidugi teeme ära! Rahvarinde sõna kuulatakse ja usutakse. Kui me oleme suutnud kahe tunniga kümneid tuhandeid inimesi meeleavaldusele tuua, siis nüüd on meil aega terve kuu."… Laua taga istujad elavnesid hoobilt. Järsku oli kõigil midagi julgustavat öelda. RR-i asjadevalitsejal Paul Lepal leidus kusagil pudel konjakit, mis väsimuse ära viis."

Aga liigub ringi ka selline legend, et rahvusraamatukogule kaevati kaablikraavi ja sellest kaevamisest osavõtjaid oli väga palju, isegi nii palju, et kõik ei mahtunudki kraavi kaevama, siis mõeldi rahvarinde eestseisuse koosolekul, mida veel võiks inimesed ära teha. Ehk tõesti keegi vaatas neid kaevavaid inimesi ja nägi selles justkui inimketti.

Aga siit edasi tekib muidugi küsimus, miks see inimene nägi neis inimestes passiivseid seisjaid, usun, et selle aatelisuse ja testosterooniga, mis toona inimestes pulbitses, oleks võinud kõik edasi kaevata. Kujutage ette, mis tunneleid oleks võinud kaevata kaks miljonit inimest. Balti keti asemel oleks meil juba ammu Eesti-Soome tunnel.

Urmas Vadi jutusarja "Millest koosnes Balti kett?" kuuleb 23. augustini argipäeviti kell 8.50 "Vikerhommikus" ja kõiki lugusid saab  järelkuulata Vikerraadio kodulehelt.