Balti kett koosnes teest, maanteest, asfalteeritud teest. Ilma teeta oleks pidanud see kett jooksma üle põldude, läbi kraavide-ojade-metsade. Ja jumal teab, kuhu see kõik oleks välja jõudnud!

Ja see Balti kett oli tegelikult sama asi, mis on Rail Baltic, mida praegu meie kolm riiki juba aastaid planeerivad. Paljude vastuseisu ja pahameele kiuste seda Rail Balticut muudkui arendatakse, vahepeal on kolm Balti riiki isegi tülli läinud, sest üks tegi seda, teine ei teinud jälle toda, vana vaen, et keegi on kolmest Balti riigist parem ja edukam kui teised, lõi lõkkele.

Aga Balti kett vastupidiselt oli midagi üllast ja väga positiivset.

Kas Balti kett oleks tänapäeval võimalik? Kas telliks su tööandja omast eelarvest bussi, et sõidutada sind kuhugi Karksi ja Oti vahele?

Jah, ilmselt oleks Rail Balticu poolt seisjaid väga raske leida, kui vaid välja arvata Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajad. Aga nendest inimestest saaks keti vaid Ülemiste parklast heal juhul Tallinna lennujaamani.

Meil on kaks Balti ketti, üks õilis ja ilus veel kolmkümmend aastat hiljemgi, teine juba enne valmimist arusaamatu ja rahvas paksu pahameelt tekitav. Seega oleks Rail Balticu visionäärid pidanud lihtsalt oma uueks siiditeeks taaslooma Balti keti.

Esiteks saaks seda teha puhtast patriotismist, jalajäljed loodusele oleksid sama suured kui inimeste kinganumbrid, paljud, kes tunnevad end õnnetute ja üksikutena, ja neid ikka on, saaksid jälle koos midagi teha, ronge ega raudteed poleks vajagi, samas transiit toimuks, kõik kaubad antakse käest-kätte. See oleks üks väga isiklik kaubavahetus.

Urmas Vadi jutusarja "Millest koosnes Balti kett?" kuuleb 23. augustini argipäeviti kell 8.50 "Vikerhommikus" ja kõiki lugusid saab järelkuulata Vikerraadio kodulehelt.