Millest koosnes Balti kett? Molotov ja Ribbentrop ({{commentsTotal}})

Foto: https://en.wikipedia.org/wiki/Molotov%E2%80%93Ribbentrop_Pact

Urmas Vadi kaheksas lugu sarjast "Millest koosnes Balti kett?".

Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Balti ketis ei seisnud, mõlemad olid selleks ajaks juba surnud ja isegi kui nad oleksid elanud, siis ilmselgelt juba oma meelsuse ja vaadete pärast ei oleks nad sinna sobitunud. Või siis oleks häbi olnud. Kuigi on teada, et Molotov jäi truuks oma vaadetele elu lõpuni ja oli Stalini suur abimees.

Aga tänu neile meestele sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel 23. augustil aastal 1939 mittekallaletungileping. Ja kui poleks olnud konkreetselt Molotovi ja Ribbentroppi, küll siis oleks leidunud mõned teised tropid, kes selle pakti oleks sõlminud. Ja viiskümmend aastat hiljem näitas kogu Baltikum oma ketiga, et Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad iseendile ja on vabad riigid.

Mõlema mehe kasvatuses pidi olema suur tegemata jäetud töö või siis olid aeg ja mentaliteet sellised karmid, mis ütlesid, et vaata aga ise, kus sa saad, ja kui saad, kraba ära.

Kas väikese Molotovi ja tillukese Ribbentropi ema ja isa ei sekkunud, kui poisid mängisid liivakastis ja hakkasid kellegi teise, ilmselt mõne väiksema lapse käest kühvlit või reha ära kiskuma?

Jaa, selliseid lapsevanemaid on olemas, kes keeravad sel hetkel pea kuhugi kaugusse ega sekku ning on sisimas uhked, et nende laps on hakkaja, tuleb elus toime, saab endale kühvli.

Aga oleks pidanud sekkuma! Oleks pidanud seletama, et kallis Vjatšeslav, hea Joachim, see kühvel pole sinu oma, võõrast asja võtta ei tohi, sinul on sinu oma pall, mängi sellega, kui aga tahad kühvlit, räägi sõbralikult, tehke vahetust. Kui see käitumine sulle sisse jääb, pai Joachim, siis võib juhtuda, et sind puuakse Nürnbergis üles!

Kui poiste vanemad oleks neile maast madalast häid kombeid õpetanud, poleks nad sattunud halba seltskonda, veel kurjemate ja suuremate poiste meelevalda, vastavalt siis Stalini ja Hitleri mõjuvälja, kes õpetasid, kuidas pakte sõlmida. Ja poleks toimunud ka võõraste riikide okupeerimisi.

Tõsi küll, siis oleks ära jäänud ka Balti kett, aga ju me oleks ka muidu olnud rõõmsad ja osanud midagi mõistlikumat teha kui kätest kinni hoides maanteel seista.

Urmas Vadi jutusarja "Millest koosnes Balti kett?" kuuleb 23. augustini argipäeviti kell 8.50 "Vikerhommikus" ja kõiki lugusid saab  järelkuulata Vikerraadio kodulehelt.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: