Kindlasti võidi Balti ketis mõelda erinevaid asju, et miks see mees mu kätt nii kõvasti pigistab, või et saaks juba süüa, mõni tahtis minna vetsu, aga ei saanud ja kannatas, aga see kõik on köömes, peamine, millele inimesed võtlesid, või kas üldse väga mõtlesid, pigem tundsid, oli vabadus, et nüüd kohe juhtub midagi, kukub kokku Nõukogude Liit, kaob piir Lääne eest!

Või oli see tunne pigem abstraktne, tuul sasis juukseid, päike paitas nägu ja inimesed mõtlesid, et siin ma seisan ja teisiti ma ei saa. Ja ilmselt ei mõelnud sel seismise hetkel inimesed rahast. Nõukogude süsteemist tulnud inimestel polnud seda kommet ja polnud rahagi ja kui oli, siis ei olnud midagi selle eest osta.

Siiski leidus ka siis praktilisi inimesi, kes tegid sel ajal sini-must-valgeid rinnamärke ja muidugi vahvleid.

Ma ei saa sinna mitte midagi parata, kui Alo Mattiiseni viie isamaalise lauluga lööb mulle instinktiivselt veel praegugi ninna vahvlite lõhn ja Ivo Linna hoiab enda käes mitte mikrofoni, vaid üht rullikeeratud vahvlitoru. Jah, vabadus lõhnas minu jaoks väga magusalt.

Peeter Simmi dokumentaalfilmis "Balti tee" on kaadrid ühest rahvariietes naisest, kes auto aknast ulatab ühe käega märke, kus mustal taustal oli kiri 23. august MRP 50 ja teise käega võtab vastu raha. Oleks küüniline ju öelda, et näe, ärikas, tema ketis ei seisa, tema kogub meie vabaduse arvelt endale mammonat, neetud koperativtšik!

Ilmselt oli sel juhul kaks ühes, meeldiv oli ühendatud kasulikuga. Inimestel oli vaja märke ja oli neid, kes oskasid neid märke teha ja kõik olid rahul, keegi sai märgi, keegi teenis oma esimese miljoni. No kuigi vaevalt. Inimesed polnud kapitalismi piiritute võimalustega veel kokku puutunud.

Kujutame ette, kui täna peaks aset leidma Balti kett ja on oodata pea kahte miljonit külastajat! Sellest saaks kogupereüritus, leiaks aset mitu päeva kestev Balti keti festival, erinevad bändid, töötoad lastele, ja muidugi toitlustus, veinitelgid, puhkealad, sest miks peaks olema Balti kett üks väsitav seismine?

Aga samal ajal oleks mõelnud ka nende peale, kes soovivad end aktiivselt liigutada, püsti on pandud Tallinnast Vilniuseni kulgev seikluspark, kus saab ronida ja sõita trossiga Eestist Lätti, Lätist Leetu. Tõsisematele ajaloohuvilistele on ehitatud põgenemistoad, kus nad peavad kujuteldavate Molotovi ja Ribbentropi eest põgenema. Kõigil oleks selles ketis lõbus ja maksta saaks ka kaardiga.

Urmas Vadi jutusarja "Millest koosnes Balti kett?" kuuleb 23. augustini argipäeviti kell 8.50 "Vikerhommikus" ja kõiki lugusid saab järelkuulata Vikerraadio kodulehelt.