Millest koosnes Balti kett? Koosolemine

Foto: Raivo Tiikmaa/ERR

Urmas Vadi kümnes lugu sarjast "Millest koosnes Balti kett?".

Üks asi, millest Balti kett koosnes, oli koosolemine, seda vabalt ja varjamata, oma Eesti asja ajades. Enam ei pidanud ridade vahele kirjutama, lahti harutama trikoloori eri värve ja neid riidekapis hoidma koos suhkrukottidega.

Lipusiilud olid selleks puhuks, et kui kuidagi peaks juhtuma, et Eesti saab jälle vabaks, siis saaks need värvid kokku õmmelda, suhkrukotid olid aga veel halvemateks päevadeks tagavaraks, et kui elu peaks veel hullemaks minema, siis on vähemasti paar kotti suhkrut.

Ilma koosolemise tundeta poleks seda ketti olnud, oleksid olnud lihtsalt üksikud inimesed. Üldse tundub, et vanasti tahtsid inimesed rohkem koos olla, seisti koos poesabades, see oli muidugi tüütu, aga samas, missugune infovahetus seal toimus! Inimesed said teada kõik, mida ajalehed ei kirjutanud, aga ka seda, mida kirjutasid.

Või siis olid inimestel salongid, muudkui käidi õhtuti koos, suheldi. Ilmselt tänapäeval läheks ka inimesed Balti ketti, aga seda virtuaalselt, loodaks uus rakendus, kes tahab seista Balti ketis, see ei hoiab käes oma telefoni.

Või siis lisaks oma Facebooki profiilipildile Balti keti märgi nagu on lisatud "Kõigi Eesti" või "Mina usun Andrus Veerpalu".

Eks koosolemisel oli palju häid külgi, peamine muidugi see tunne, et ollakse koos ühtse sülemina millegi eest väljas, ja eks ka tänapäeval tullakse välja, mõelda kasvõi möödunud laulupeole või siis Metallicale.

Võib-olla on ülevõimendatud see jutt, et eestlased on hullud individualistid, ehitavad oma maja teise eestlaste majadest võimalikult kaugele ja võõraste rahvaste majadest veelgi kaugemale ja üldse oleme kuidagi hajali.

Samal ajal on individualism ka suur mugavus, Ikaruse bussiga me ilmselt enam keegi Balti ketti ei sõidaks, enamus läheks ikka oma autoga, autodest saaks samuti keti teha, ainult autodel poole käsi, millest kinni võtta, aga autodel on muidugi konksud ja trossid, millega üksteist sappa võtta!

Auto-Balti keti jaoks saaks niiviisi võtta sappa ka kõik need vanad autod, mis seisavad tagaaedades ehk isegi Balti keti ajast ja mille põhjast kasvad rohi juba läbi.

Ikka öeldakse, et kui need kivid saaksid rääkida, ega me ei tea, võib-olla on autodelgi omad lood ja soov olla koos ja näidata meelsust ja kuuluvust.

Urmas Vadi jutusarja "Millest koosnes Balti kett?" kuuleb 23. augustini argipäeviti kell 8.50 "Vikerhommikus" ja kõiki lugusid saab järelkuulata Vikerraadio kodulehelt.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: