USA justiitsministeerium uurib, kas FBI teostas poliitilist jälitamist ({{commentsTotal}})

{{1526969100000 | amCalendar}}
USA asejustiitsminister Rod Rosenstein 21. mail Valgest Majast lahkumas.
USA asejustiitsminister Rod Rosenstein 21. mail Valgest Majast lahkumas. Autor/allikas: AP/Scanpix

USA justiitsministeerium nõustus esmaspäeval uurima "kõiki võimalikke ebatavalisi detaile" Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) taktikas, mis on seotud Donald Trumpi kampaaniameeskonnaga 2016. aasta presidendivalimiste ajal. Tegemist on jätkuga presidendi süüdistustele, mille kohaselt rakendas FBI - eelkäija Barack Obama ärgitusel - tema kampaaniameeskonna suhtes poliitiliselt motiveeritud jälitusmeetmeid.

Trump avaldas oma pühapäevases Twitteri postituses kahtlust, et palve tema järele luurata võis lähtuda Barack Obama administratsioonist.

"Ma nõuan siinkohal, et justiitsministeeriumm uuriks, kas FBI või justiitsministeerium imbus Trumpi kampaaniasse või jälgis seda poliitilistel eesmärkidel, ning kas selliseid nõudmisi esitasid inimesed Obama administratsioonist," säutsus Trump.

Esmaspäeval kohtus Trump sellel teemal Valges Majas asejustiitsminister Rod Rosensteini, FBI direktori Christopher Wray ja luuredirektor (DNI) Dan Coatsiga, vahendasid Reuters ja BBC.

Kuigi algselt oli Trump nõudnud uue juurdluse alustamist, lahendati küsimus selliselt, et juba käimasolevat sisekontrolli juurdlust FBI jälituslubade teemal laiendatakse nii, et vastuse saaksid presidendi poolt esitatud küsimused.

Mitmed õiguseksperdid olid varem hoiatanud, et uue juurdluse alustamist eelpool mainitud ülesandeid püstitades oleks omakorda saanud tõlgendada kui poliitilist sekkumist justiitsministeeriumi tööprotsessi ning halvimal juhul oleks see võinud tuua kaasa põhiseadusliku kriisi.

Pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders selgitas pärast kohtumist, et Valge Maja, FBI, justiitsministeerium ja luureametid korraldavad tulevikus kohtumise, kus Kongressi juhtidele antakse ülevaade salastatud informatsioonist, mis puudutab Trumpi poolt esitatud süüdistusi. Kes täpsemalt Kongressi liikmetest sellest kohtumisest osa võtaksid, Valge Maja ei täpsustanud.

Senati demokraatide liider Chuck Schumer nimetas sellist plaani vägagi ebasobivaks ning rõhutas, et sellele kohtumisele ei tohi mingil juhul saada kutset ainult Kongressi vabariiklaste esindajad, vaid ka demokraatidest rahvasaadikud. Schumeri sõnul on see vajalik selleks, et "kontrollida presidendi liitlaste häirivat kalduvust fakte moonutada ja õõnestada juurdlust ning inimesi, kes seda juhivad"

Problemaatika tuleneb sellest, et FBI uuris Trumpi kampaaniameeskonna võimalikke sidemeid Moskvaga juba enne, kui see teema läks - suures osas FBI direktori James Comey vallandamise tõttu - eriprokurör Robert Muelleri pädevusse.

"Kui keegi imbus või jälgis presidendi kampaaniameeskonda sobimatutel eesmärkidel, siis me peame sellest teadma ja astuma sobivaid samme," selgitas asejustiitsminister Rosenstein oma pühapäevases avalduses.

Kongressi demokraadid aga rõhutavad esmaspäeval Rosensteinile saadetud kirjas, et Muellerit ja tema juurdlust tuleb kaitsta ning informatsiooni, mis puudutab näiteks FBI informaatori isikut, ei tohiks sellisel viisil kongressiga jagada.

"Justiitsministeeriumi reeglid kaitsevad sellise informatsiooni avaldamist kongressile legitiimsetel juurdlust ja isikukaitset puudutavatel põhjustel," märkis senati õiguskomitee juhtiv demokraat Dianne Feinstein.

Trump on viimasel ajal - eriti Twitteris - näidanud üles kasvavat rahulolematust Muelleri juurdlusega, mis tema sõnul on poliitiliselt motiveeritud ning saanud omal ajal alguse Obama administratsioonist. Trumpi lähedased vabariiklastest liitlased Kongressis, keda juhib esindajatekoja luurekomitee esimees Devin Nunes, on presidenti selle temaatika tõstatamisel järjekindlalt toetanud. Esindajatekoja luurekomitee on sisuliselt poliitiliselt lõhenenud ning selle juhtiv demokraat Adam Schiff süüdistab Nunesit Trumpi huvides nn meediaspinni korraldamises.

Märtsis alustas justiitsministeeriumi sisejuurdlus ehk peainspektor Michael Horowitz uurimist seoses eelpool mainitud vabariiklaste väidetega, et FBI rikkus Trumpi kampaaniameeskonna kunagise nõuniku Carter Page'i jälitamiseks kohtult luba küsides reegleid.

New York Times kirjutas oma allikatele viidates, et FBI saatis oma informaatori vestlema kahe Trumpi nõunikuga - Page'i ja George Papadopoulosega. Samm tulenes sellest, et FBI oli saanud tõendeid meeste kahtlastest seostest Venemaaga. Papadoupolos sõlmis eelmise aasta sügisel juurdlusega kokkuleppe ja tunnistas, et oli FBI töötajatele valetanud oma Venemaa-sidemete kohta.

Informaatoriks oli Ühendkuningriigis töötav professor, kes oli ka varem FBI-d ja Luure Keskagentuuri (CIA) aidanud, ning ta võttis Trumpi nõunikega ühendust ja vestles nendega soovides hinnata, kas kahtlustel, et nimetatud nõunikud on Venemaaga kahtlastes suhetes, on mingit reaalset alust.

Väljaande Vox pikema ülevaate hinnangul on ka eelpool mainitud teema taustaks Trumpi ja tema liitlaste, eesotsas kongresmen Nunesi, ning presidenti toetavate väljaannete kampaania, mille eesmärgiks on pakkuda nn Venemaa-skandaaliga konkureerivat narratiivi, kus peamiseks süüdistuseks on see, et FBI, justiitsministeerium ja Obama administratsioon teostasid Trumpi meeskonna vastu poliitilistest motiividest lähtudes jälitusmeetmeid ja muid juriidilisi samme.

Selle kampaania osadeks on olnud näiteks Trumpi väide, justkui oleks Obama käskinud teda pealt kuulata, jälitatavate nimede avalikustamise skandaal, kriitika FBI ja nn Steele'i toimiku teemal, kahe FBI töötaja eraviisiline suhtlus tekstisõnumitega ja Nunesi memo argument, et Carter Page oli FBI jälitusreeglite rikkumise ohver.

Ajaleht Wall Street Journal omakorda rõhutab, et kuigi nii Trumpi toetajad kui ka vastased nimetavad praegust aega USA poliitikas "suurimaks skandaaliks pärast Watergate'i" ja teevad seda erinevatel põhjustel, püsib üks teemaga seotud olulistest osapooltest endiselt avalikust arutelust eemal.

Ehk 2016. aastal oli USA presidendiks Barack Obama, kes peaks nüüd andma põhjaliku selgituse selle kohta, mida ta Trumpi meeskonna kohta ja selle järel luuramise kohta teadis ja milliseid samme ta selle küsimusega seoses astus.

Ajaleht rõhutab, et kogu vastuoluline teema puudutab USA demokraatliku protsessi põhialuseid, vajavad USA elanikud läbipaistvust. "Kuidas ja täpsemalt miks keskendusid USA luure- ja õiguskaitseametid kodumaisele poliitilisele kampaaniale?" küsib Wall Street Journal.

Osa Trumpi kriitikutest on kusjuures samuti korduvalt küsinud, miks Obama administratsioon ei võtnud kahe aasta jooksul enne 2016. aasta valimisi midagi ette erinevate Kremli katsetega USA demokraatlikku protsessi sekkuda, kuigi luureametnikud olid selle eest hoiatanud.

Sellel teemal on ka Trump ise teatanud, et Obama lasi Venemaal sekkuda, sest arvas, et see tuleb Hillary Clintonile kasuks.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: