"Seaduse väljakuulutamise menetlus on tähtis riigiõiguslik mehhanism, et põhiseaduslik riigikord ning kodanike põhiõigused ja vabadused ei saaks riivatud või kahjustatud," kirjutab Maruste Postimehes avaldatud arvamusartiklis, rõhutades, et seaduse väljakuulutamine või selle uuesti arutamisele saatmise üle otsustamine ei ole presidendi õigus, vaid riigiõiguslik kohustuslik protseduur valitsemise põhiseaduslikkuse kindlustamiseks.

Kui president mõne seaduse professionaalse tugiaparaadi abil ette valmistatud argumentatsioonile toetudes vetostab ja riigikogule 14 päeva jooksul uuesti arutamiseks saadab, sunnib see ise juba parlamenti riigiõiguslike küsimustega tegelema, mis võiksid muidu poliitilise võitluse ja eesmärkide läbisurumise varju jääda, selgitab Maruste.

Kui aga riigikogu presidendi veto ja argumendid tagasi lükkab ja seaduse uuesti muutmata kujul vastu võtab, on riigipeal õigus saata see riigikohtusse, kus teema veelkord süvaprofessionaalselt läbi vaieldakse ning saadud igakülgselt argumenteeritud kohtuotsus jääb probleemi käsitlemisel siduvaks juhiseks kõigile, selgitab riigikohtu kunagine esimees.

Et presidendi institutsioon suudaks selliselt toimida, on tal vaja professionaalset õigusteenistust või vähemalt õigusnõunikku, resümeerib Maruste.

Presidendi kantseleis on õigusnõuniku positsioon praegu täitmata, senine õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay lahkus sellelt ametikohalt 2018. aasta 31. augustil. Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles augusti algul ERR-ile, et presidendi kantselei ei näe vajadust uue õigusnõuniku palkamiseks, kuna vajalikud kompetentsid olemasolevate ametnike näol olemas.