Finantsjärelevalve menetlus algatati selleks, et kontrollida, kas rahapesu tõkestamise reegleid järgitakse, teatas inspektsioon. 

Eraldiseisvas väärteomenetluses selgitatakse välja, kas on sooritatud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumist kirjeldavale väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu, kas isik on selle toimepanemises süüdi, kas esinevad väärteomenetluse lõpetamise asjaolud ja muud olulised küsimused.

Väärteomenetlus on suunatud karistamisele, finantsjärelevalve menetluse eesmärk on isiku käitumise suunamisega hoida finantsstabiilsust, turu läbipaistvust. Swedbank AS suhtes jätkub ka finantsjärelevalve menetlus.

Finantsinspektsioon teeb finantsjärelevalves koostööd Rootsi ja Balti riikide pädevate asutustega. See tähendab, et finantsjärelevalve asutused koordineerivad oma tegevust ning jagavad omavahel teavet ja hinnanguid.

Finantsinspektsioon ei vii läbi kriminaalmenetlust ega ole selleks pädev uurimisasutus. Inspektsioon kavatseb menetluse tulemustest teada anda kõige varem järgmise aasta alguses.

Swedbank: väärteomenetluse algatamine on loogiline asjade käik

Swedbank Eesti hinnangul on Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonide poolt algatatud väärteomenetlused panga suhtes käimasolevaid uurimisi arvesse võttes loogiline asjade käik.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes rõhutas seejuures BNS-ile, et pank ei spekuleeri võimaliku karistuse teemal. "Nagu varemgi täheldatud, langevad kahe riigi finantsinspektsioonide peamised tähelepanekud suuresti kokku panga enda järeldustega," rääkis ta.

Herodes kinnitas, et pank jätkab tööd rahapesu tõkestamisega seotud funktsioonide ja protsesside tugevdamiseks ning edusammudest teavitatakse tema sõnul jooksvalt panga kvartaliaruannete raames.

"Samuti anname pidevalt ajakohast teavet sisejuurdluse käigu kohta ning kvartaliaruannete raames ka informatsiooni panga rahapesuvastase võitlusega seotud funktsioonide ja protsesside täiustamisest," lubas Swedbanki kommunikatsioonijuht.

Septembris märkis Swedbank vastuses finantsinspektsiooni kontrollkäigule, et panga rahapesuvastases töös olnud ja on endiselt teatavaid vajakajäämisi.

"Ajalooliselt ei ole pank eraldanud piisavalt ressursse ja kompetentsi klientide ja kolmandate isikute rahapesuriski adekvaatseks juhtimiseks. Pangasisene rollijaotus ei ole olnud piisavalt selge ning on esinenud olukordi, mil pank ei ole järginud oma sise-eeskirju ja protseduurireegleid. "Tunne oma klienti" ja riskihindamise valdkonnad on need, kus Swedbankil on olnud ja on endiselt arenguruumi. Seda nii Rootsis kui Eestis," teatas Swedbank toona.

Aprillis lõi pank uue Anti Financial Crime (AFC) üksuse, mis muu hulgas tegeleb ajalooliste puudujääkide tuvastamisega ning finantsrikkumiste vastaste meetmete edasiarendamisega.

Kilvar Kessler: karistusmäärad on liiga madalad

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles "Aktuaalsele kaamerale", et järelevalvemenetlus on suunatud mitte karistamisele, vaid sellele, et riskid oleks juhitud ja pangad ja muud järelevalvesubjektid käituksid õiguspäraselt.

Rootsi ajakirjandus on nüüd juba arutlenud karistuse suuruse üle. Rootsis saab see olla kümnendik aastakasumist. Kui Swedbank on teatanud 44,2 miljardi Rootsi krooni suurusest kasumist, siis trahv võiks olla ligi 410 miljonit eurot. Rootsi televisiooni majandustoimetuse hinnangul oleks arusaamatu, kui karistust ei tule, eeskätt on küsimus, kui suur see on.

Eestis on trahvimaksimum tuhat korda väiksem, pealegi võib Eesti seaduse järgi kõik aeguda, uurimisega on kiire.

"Me oleme juba aastast 2004 rääkinud avalikult sellest, et karistusmäärad, rahalised karistusmäärad finantssektorile on liiga madalad, nagu ma ütlesin 400 000, see ei toimi," märkis Kessler.

Kessleri sõnul on liiga lühike ka aegumise tähtaeg. "Räägime siin oma partneritest Euroopa Keskpangas, kus on aeg 10 kuni 15 aastat," märkis Kessler.