Tallinna "mägede" kortermajad vajavad kapitaalset renoveerimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinna Mustamäe ja teiste sarnaste, pool sajandit tagasi rajatud magalarajoonide olukord halveneb iga aastaga ning majade renoveerimisraha napib nii inimestel kui ka riigil. Probleem vajab aga lahendust juba järgneva paarikümne aasta jooksul.

Tallinna Mustamäe tee 141 kortermaja õuepoolne osa on aiaga piiratud. 144 korteriga majas toimetava korteriühistu juhatuse liige Sergey Manuyko ütleb, et aed rajati tänavu pärast majale tellitud auditit, mis näitas, et rõdupaneeliga on väga kehvad lood.

"Tulemus on selline, et mõned lodžad on avariiolukorras, neid ei tohi puutuda. Me praegu panime tara maja taha, et mitte keegi ei kõnniks siin - see on ohtlik," põhjendas Manuyko.

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna professor Targo Kalamees ütleb, et alla kukkuda võivate rõdupiirete kõrval on nende möödunud sajandi kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel ehitatud majade probleemsemad kohad veel varikatused, aga ka fassaadid, mille armatuur kipub roostetama. Soovida jätavad ka hoonete venilatsioon ja küttesüsteemid.

"Olukord on tõsine. Nende projekteeritud kasutusiga on läbi ja ei maksa oodata, kuni suurem kukkumine või kandevõime kaotus tuleb. Sellega igal juhul on mõistlik ennetavalt tegelda ja mitte oodata, kuni probleemid akumuleeruvad ja siis ette võtta," soovitab Kalamees.

Kalamees lisab, et täielik renoveerimine pikendaks majade kasutusiga. Korteriühistute vaatest on aga probleem rahas. Praegu maksaks maja renoveerimine Manuyko sõnul 2,2 miljonit eurot. See teeks ühe kolmetoalise korteri kohta laenumakseks 100 eurot kuus. Kuna pooled majaelanikest on pensionärid, siis pole neil ei huvi ega ka võimalust seda maksta.

"Ma arvan, et see on peaaegu ebareaalne paljudele pensionäridele. Ja mis edasi, ma ei tea, et kui toetusi tuleb vähem, nagu planeeritud on praegu, et järgmisel aasta riik annab veelgi vähem kui sellel aastal, ma ei tea, mida tuleb oodata," ohkab Manyuko.

Tema sõnul peaks avalik sektor senisest enam renoveerimist toetama, sest praegused vahendid pole piisavad ja kümne aasta pärast on selliste majade renoveerimine muutunud mõttetuks. Linnapea Mihhail Kõlvart (KE) ütleb, et avaliku sektori toetus oleks kõige lihtsam, kuid kõigi magalarajoonide uuesti üles ehitamine linna- või riigieelarvest pole reaalne. Seetõttu panustaks ta koostööle erasektoriga.

"Praegu meil ei ole midagi laua peale panna, aga seda võikski erasektoriga arutada, kas on siin võimalik selline lahendus, et erasektoril tekiks huvi ehitada nii enda jaoks, selleks, et saada tulu, aga ka inimeste jaoks," ütles Kõlvart.

Kõlvart lisab, et uurida tuleks ka teiste riikide kogemusi ning teema tõsiselt arutelu alla võtta.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: