Toomas Sildam: valitsus näib katki olevat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mart Helme, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder tähistavad koalitsioonileppe allkirjastamist
Mart Helme, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder tähistavad koalitsioonileppe allkirjastamist Autor/allikas: Aurelia Minev/ERR

Sama enesekindlalt ja sihipäraselt nagu Ott Tänak ja Martin Järveoja kihutasid end Kataloonias autoralli maailmameistriteks, põrutavad EKRE juhid Eestis töövõimetu valitsuse poole, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.

Rahvuskonservatiivid, kelle kevadist valitsusse võtmist nimetas peaminister Jüri Ratas sidusa ühiskonna loomiseks, on asunud koalitsiooni murendama.

Jääb mulje, et EKRE kahetseb enda ajutist nõrkusehetke, milleks oli suitseva valetamispüstoliga vahele jäänud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kert Kingo kiire tagandamine. Tegelikult, müts maha, oli see ainuõige ja põhjendatud otsus, mille peale rahvuskonservatiivide oponendidki tunnustavalt pöidla tõstsid. EKRE sees peavad seda paljud aga erakonna pehmostumiseks. "EKRE-l oleks aeg veidi rohkem hambaid näidata," on üks tüüpilistest kommentaaridest. "Aega võtab ka mõningate ametnike vahele võtmine, et oleks põhjust lahti lasta," lohutab teine.

EKRE juhid ei taha paista nõrkadena. Nad tahavad oma toetajaid veenda, et on sama otsusekindlad nagu valimiskampaania ajal, kui tegelikult pidasid valitsusse pääsemist ebatõenäoliseks ega piiranud end lubaduste ja nõudmistega. Sellist äärmuspopulismi on keeruline, kui mitte võimatu sobitada tegeliku valitsemisega.

Lavly Perling on EKRE valitsemise esimene nimepidi teada ohver. Kõikjal süvariiki kahtlustavad EKRE juhid blokeerisid, mis siis, et usutavate ja nähtavate põhjendusteta, Perlingu saamise teiseks ametiajaks riigi peaprokuröriks, mida soovis justiitsminister Raivo Aeg ja toetas peaminister Ratas. Minister Kingo ohverdamise järel pelgasid EKRE juhid näidata end teist korda taganejatena.

Nüüd aga ähvardas EKRE esimees, siseminister Mart Helme, et nad ei pruugi enne esitada väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaati, kuni Aeg ei ole esitanud uue peaprokuröri nime.

Isamaast pärit justiitsminister raputas seepeale endalt saarlase mõtlikkuse ja ütles, et "nii veidra loogikaga on raske midagi mõistlikku korda saata". Enne puistas Aeg soola – nagu fileeritud siiale – EKRE personalinappuse haavale. Ta nimelt meenutas, et "kui üks väliskaubandus- ja IT-minister peab oma ametis vastu poolteist päeva ja teine napilt pool aastat, siis on selge, et EKRE-l polnud enne ega ole ilmselt ka nüüd enam sellele kohale ühtki korralikku inimest panna".

Kas ja milline on EKRE valik, pole nad veel avalikustanud. Mart Helme rääkis, kuidas reas on seitse-kaheksa kandidaati, aga neid võib lisanduda, sest, nagu ta kirjeldas ERR-ile, "täiesti suvalised inimesed saadavad nimesid, saadavad kontakte, telefoninumbreid, meiliaadresse – võtke ühendust, võtke ühendust, paneme sinna ministri, näitame neile, teeme selle asja ära!".

Mart Helme arvas sedagi, et Kert Kingo järeltulija peaks keskenduma väliskaubandusele, "kuna Eesti riigil on vaja raha teenida" ja "IT on meil selles mõttes üle fetišeeritud".

See kõik pani arvutiklaviatuuri järel haarama Andrei Korobeiniku ja Erki Savisaare Keskerakonnast. EKRE võiks leida väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ametisse pädeva inimese, mitte rääkida "IT fetišeerimise" juttu ja otsida põhjendusi, miks suvaline inimene tänavalt võiks selle ametiga hakkama saada, lajatasid Korobeinik ja Savisaar Delfis ilmunud arvamusloos. Ja nagu sellest vähe olnuks, lisasid: "Eestis elab 1,3 miljonit inimest. Me usume, et EKRE juhid suudavad leida selle ühe, kes oskab, viitsib ja tahab Eesti IT- ja väliskaubanduse eest seista."

Tõsi, Mart Helme andis paari päeva eest teada, et praeguse koalitsiooni mesinädalad on läbi ja nüüd tuleb meeldivate teemade kõrval valitsuse lauale ka erinevatest ideoloogilistest lähtekohtadest välja kasvanud teemasid, kus lahenduste leidmine ei pruugi sugugi libedalt minna.

Ühel neist teemadest on keskerakondlasest sotsiaalministri Tanel Kiige nimesilt küljes. EKRE ei lepi, et avalikest vahenditest saab raha näiteks Eesti LGBT Ühing. "Meie eesmärk on lõpetada seksuaalvähemuste riiklik rahastamine," öeldakse EKRE volikogu 26. oktoobri avalduses.

Sotsiaalminister Kiik nimetas seda näidishukkamiseks, tarbetuks vastandamiseks, hirmutamiseks, sildistamiseks, laimamiseks ja laiemalt ka koalitsiooni töörahu rikkumiseks.

Peaminister Ratas aga meenutas enda vastulauses, et demokraatlike riikide valitsused ei tee poliitilisi ettekirjutusi, milliseid inimõiguste, võrdse kohtlemise, huvikaitse või sotsiaalhoolekandega tegelevaid ühinguid ja initsiatiive avalikest vahenditest toetada võib ja tohib.

Siis ilmus uue vastulöögina EKRE uudisteportaalis lugu "Peaminister, aitab valedest ja hämamisest. Kas Te valetate, kui väidate ennast olevat kristlase?". Selles süüdistatakse peaministrit ja sotsiaalministrit homolobi tegemises.

Kui kõiki valitsusparteide poliitikute viimaste päevade omavahelisi ütlemisi lugeda, jääb mulje nagu sõnasõtta oleksid pööranud koalitsioon ja opositsioon. Aga ei, see on löömine omade vahel. Miks? Ei saa aru. EKRE pole seni jätnud muljet nagu otsiksid nad võimalust valitsusest ära marssida.

Peaprokuröri puhul alistus peaminister Ratas pärast vastupuiklemist EKRE ees ega tahtnud panna Lavly Perlingu jätkamist valitsuses hääletusele, sest see lõhkunuks koalitsiooni. Nüüd võib öelda, et ilmaasjata.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus näib niigi katki olevat. Kui see just silmapete pole.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: