Kiik: teisest sambast võiks saada välja võtta ainult kolmandiku kogutust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1573122060000 | amCalendar}}
Tanel Kiik
Tanel Kiik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis rahandusministeeriumile hulga ettepanekuid pensionireformi eelnõu täiendamiseks, näiteks leiab ministeerium, et teisest sambast võiks saada välja võtta kolmandiku kogutust ehk ainult selle osa, mille inimene on ise palgast sinna panustanud.

Sotsiaalministeerium tegi rahandusministeeriumile kolmapäeval saadetud kirjas hulga ettepanekuid, millega pensionireformi eelnõu täiendada.

Ministeeriumi hinnangul peaks inimene teisest sambast lahkumise avaldust esitades teadma, kui suur on tema tulumaksukohustus ja fonditasu suurus, lisaks peaks olema ära näidatud, millal saab ta uuesti teise sambaga liituda.

"Enne avalduse esitamist võiks inimene saada teise samba alast nõustamist ja ta peaks saama infot, milline on tema eeldatav tulevane vanaduspension teise sambaga ja ilma (näiteks lihtsalt kasutatava kalkulaatori abil)," pani ministeerium ette.

Veel ühe kitsaskohana tõi Kiik välja, et sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on see maks rahaline kohustustis, mis on maksumaksjale pandud pensionikindlustuseks ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks. Kogumispensionist kolmandiku moodustab inimese enda panus ning kaks kolmandikku riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt lisatav osa.

"Sotsiaalmaks on ette nähtud üksnes pensionikindlustuse ja ravikindlustusega seotud kulutusteks. Kooskõlastamisel oleva eelnõuga võimaldatakse inimestel kasutada riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt panustatavat osa ka teistel eesmärkidel," tõdes sotsiaalminister.

Seetõttu tegigi ministeerium ettepaneku muuta eelnõu nii, et enne pensioniiga saaks teisest sambast välja võtta kuni kolmandiku kogutud varast, ülejäänud kaks kolmandikku saaks aga suunata pensioni investeerimiskontole või jätta senisesse pensionifondi.

"Selline lahendus aitaks vältida ainult esimeses sambas olevate ja nii esimeses kui teises sambas olevate inimeste ebavõrdse kohtlemise kahtlust," sõnas Kiik.

Teise võimalusena pakkus ta, et kogutud vara täies ulatuses välja maksmiseks saaksid inimesed avalduse teha kümme aastat enne pensioniiga. Nii käib see näiteks Suurbritannias, kus kogumispensioni väljamaksed on võimalikud alates 55. eluaastast.

Seeder ei pea Kiige pakutud muudatust mõeldavaks

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et idee, et teisest sambast võiks saada välja võtta ainult kolmandiku, ei ole uus mõte - seda on arutatud valitsuses eelnõu väljatöötamise käigus ja see ei leidnud toetust.

Seedri sõnul on see inimeste raha, mida nad on teise sambasse paigutanud, ja vabadus teise sambasse kogunenud raha täies mahus välja võtta on kogu pensionireformi vundament, selgroog ja mõte.

"Mitte nii, et kaht kolmandikku ei saa kasutada ja üht kolmandikku saab. Me ju tegelikult teame, et sotsiaalminister isikuna on olemuslikult kogu selle pensionireformi vastu, aga see on tema poolt kompromiss või järeleandmine, et kui võimalik, toimuks reform võimalikult pehmelt ja võimalikult vähe muudatusi toimuks kehtivas seadusandluses," kommenteeris ta Kiige ettepanekut.

Samas on Isamaa ja valitsuskoalitsiooni mõte, milles on ka kokku lepitud, Seedri sõnul see, et inimene peaks saama kogu teise samba raha parimal moel paigutada.

"Seetõttu niisugune sunnismaisus säilitada kahe kolmandiku raha osas ja öelda, et nüüd tekib veidi vabadust ja üht kolmandikku raha saate kasutada, ei ole mõistlik," ütles Isamaa esimees.

Kiik tegi ka ettepaneku seaduses sätestada, et teise ja kolmanda sambaga liitumise avalduse võib inimene esitada ka töölepingut sõlmides. Selleks oleks vaja täiendada töölepingu seadust.

Pensionireformi eelnõu näeb ette, et kui inimene on esitanud avalduse kogumispensioni sissemaksete peatamiseks, saab ta õiguse uuesti sissemakseid teha alles kümne aasta pärast.

Valitsuse pressikonverentsil selgitas Kiik, et tal ei ole pretensioone selles osas, et oma raha sambast välja võtnud inimene saab uuesti sambaga liituda kümne aasta pärast. Kriitika puudutab just seda, kui inimene on maksed peatanud, aga raha sambasse jätnud. Sellisel juhul võiks maksete tegemise taasalustamine olla võimalik igal ajal.

"See piirang vähendab inimese võimalust riigi toel pensionieaks säästa. Kui inimene soovib mõne elusündmuse tõttu teise samba sissemaksetest lühikeseks ajaks n-ö maksepuhkust, peab ta loobuma võimalusest teha sissemakseid 10 aastaks. Selle piirangu eesmärki ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud," tõi Kiik välja ja lisas, et selles ei lepitud kokku ka eelnõu koostamisele eelnenud valitsuse aruteludes.

Pensionisüsteemi tuleks iga viie aasta tagant analüüsida

Ministeeriumi arvates vajaks täpsustamist ka see, kuidas puuduva töövõimega isikud, aga ka teised isikud raha välja võtta saavad. Eelnõus on paika pandud, kuidas saab isik, kel ei ole õigust kohustuslikule kogumispensionile, pärast raha väljavõtmist uuesti teise sambasse raha koguda ja välja võtta. Selge pole aga Kiige sõnul see, kuidas saavad seda teha kohustuslikule kogumispensionile õigustatud isikud.

"Näiteks võidakse inimese töövõime hinnata ümber, mistõttu võib isikul olla ühel hetkel kohustus koguda kogumispensionit ja teisel mitte," tõi ta välja.

Kiik tegi ka ettepaneku, et valitsus analüüsiks iga viie aasta tagant kogu pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ning selle kohustuse peaks kirjutama pensionikindlustuse seadusesse. Ta põhjendas, et riigil on kohustus tagada elamisväärne vanaduspõlv. Saamaks teada pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise mõju tulevaste pensionide suurusele ja riigi finantsilisele jätkusuutlikkusele, tuleb seda analüüsida ja vajadusel teha ettepanekud olukorra parandamiseks.

Sotsiaalministeerium tegi ettepanekuid ka eelnõu seletuskirja täiendamiseks. Näiteks märkis Kiik, et eelnõu seletuskirjas tuleks täpsemalt kirjeldada lahendatavat probleemi ja soovitud eesmärki, kuna see pole üksnes bürokraatlik nõue, vaid sellel on sügav sisuline tähendus. Samuti peaks ministri arvates seletuskirjas hindama eelnõu kooskõla Eesti põhiseaduse ja teiste seadustega.

Seletuskirja mõjuanalüüsi osa tuleks sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt samuti täiendada - analüüsida teiste riikide kogemusi, lisada hinnang fondide likviidususe kohta, anda ülevaade kavandatud teavitus- ja nõustamistegevusest, ja viia läbi lisauuring inimeste arvatava käitumise kohta teise samba vabatahtlikuks muutumisel.

Kiik juhtis tähelepanu ka sellele, et reformi tõttu võib olla vajalik muuta sotsiaalkindlustusameti infosüsteeme ning see summa võib lisanduda seletuskirjas välja toodud kolmele miljonile eurole, mis on mõeldud sotsiaalkindlustusameti arenduste kuluks.

Ka tekib sotsiaalkindlustusametil kulutusi inimeste nõustamiseks, kuna Kiige sõnul uuritakse ametilt juba praegu selleteemaliste päringutega ning tagamaks, et reformi kohta pakutaks tõhusat nõustamisteenust, oleks vaja veidi üle miljoni euro töötajate koolitamiseks, värbamiseks ja infomaterjalide koostamiseks.

Valitsuse pressikonverentsil ütles Kiik, et pensionireform on niivõrd suur küsimus, et oleks mõeldamatu eeldada, nagu esitatud eelnõu hääletataks muutmata kujul kiiresti läbi - enne otsuseid on vaja laiapõhjalist debatti ja arutelu.

"Arvestades seda, et meil on väga head ettepanekud, olen kindel, et mõnegagi neist arvestatakse," lisas ta.

Kriitika kõrval tõi sotsiaalministeerium välja ka positiivset: Kiik märkis, et teisest sambas väljamaksete paindlikumaks muutmine on väga positiivne, nagu ka ettepanek rakendada pensionieas kohustuslikule kogumispensionile eelnõus kirjeldatud moel tulumaksusoodustust.

Toimetaja: Karin Koppel, Indrek Kiisler

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: