Esindajatekojas enamuses olevad demokraadid süüdistavad Trumpi oma ametiseisundi kuritarvitamises sisepoliitilise kasu nimel välisriiki USA valimistesse sekkuma ärgitamiseks. Selline tegevus on Ühendriikide seadustega keelatud.

Eelmisel nädalal lõppesid kaks nädalat kestnud avalikud istungid tagandamisjuurdlust juhtiva kolme esindajatekoja komitee ees, mida juhivad demokraadid. Enne seda küsitlesid komiteed mitme nädala vältel tunnistajaid suletud uste taga.

Demokraatidel tuleb nüüd otsustada, kas alustada seniste tõendite põhjal tagandamisprotseduure või üritada kutsuda välja veel tunnistajaid, kes võiksid Trumpi süü kohta otsesemaid tõendeid tuua.

Kolm demokraatide juhitud komiteed on ette valmistamas dokumenti esitamiseks esindajatekoja õiguskomiteele, mis hakkab seejärel kaaluma tagandamissüüdistuste esitamist presidendile.

Raport saadetakse õiguskomiteele peagi pärast seda, kui kongress naaseb järgmisel teisipäeval, 3. detsembril Tänupüha vaheajalt, ütles tagandamisjuurdluse üks juhte, esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff esmaspäeval.

"Tõendid õiguserikkumisest ja vääriti käitumisest presidendi poolt, mille me oleme praeguseks kogunud, on selged ja raskesti vaidlustatavad," lausus Schiff.

"Nüüd peame otsustama, kas selline käitumine on kokkusobiv presidendiametiga ja kas tagandamise põhiseaduslik protsess on põhjendatud," sõnas demokraadist komiteejuht.

Tagandamisjuurdluse avalikke istungeid juhtinud Schiffi sõnul esitati nende käigus avalikkusele lühikese ajaga tohutu kogus tõendeid ja seda hoolimata Trumpi, tema valitsuse ja kongressi vabariiklaste katsetest uurimist takistada.

Tõendid näitavad veenvalt, et Trump seadis Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskiga Valges Majas kohtumise korraldamise ja Kiievile USA sõjalise abi eraldamise eeltingimuseks Ukraina võimude teadaande poliitiliselt motiveeritud juurdluste alustamisest, mis aitaksid president Trumpi 2020. aasta tagasivalimiskampaaniat, sõnas Schiff.

Komiteed ei välista tema sõnul uute tunnistajate ütlusi andma kutsumist ja täiendavaid avalikke istungeid.

Valge Maja ja USA välisministeerium on keeldunud andmast komiteedele üle juurdluse jaoks potentsiaalselt olulisi dokumente ja lubamast võimalikel Ukraina survestamise kampaania seisukohast tähtsatel tunnistajatel ütlusi anda. Nende seas on välisminister Mike Pompeo ja Valge Maja kantseleiülema kohusetäitja Mick Mulvaney.

Schiffi sõnul võivad sellised kohtukorralduste või tunnistuste andmise kutsete eiramised viiva selleni, et esindajatekoja õiguskomitee asub kaaluma presidendile tagandamissüüdistuse esitamist ka kongressi töö takistamise alusel.

Kui esindajatekoda peaks Trumpi tagandamise poolt hääletama, liigub tagandamisprotsess edasi senatisse, kus enamus on vabariiklastel, kes jätavad riigipea suure tõenäosusega ametisse.

USA kohus: Valge Maja ametnikud peavad kongressi korraldusi täitma

Washingtoni apellatsioonikohus otsustas esmaspäeval, et USA presidendi Donald Trumpi lähimad abid peavad täitma kongressis presidendi tagandamisjuurdlust juhtivate komiteede kohtulikke korraldusi. 

Kohtunik Ketanji Jackson otsustas endist Valge Maja peajuristi Don McGahni puudutavas kaasuses, et kõrged Ühendriikide valitsusametnikud ei saa apelleerida seoses korraldusega tulla kongressi ette tunnistusi andma oma täielikule puutumatusele läheduse tõttu presidendile. 

Esindajatekoja õiguskomitee andis mais välja korralduse McGahnile tulla komitee ette ütlusi andma. 

Kuigi Jackson langetas otsuse konkreetselt McGahni juhtumis, ütles ta, et see kehtib kõigi praeguste ja endiste presidendi abide suhtes. "Presidendid ei ole kuningad. Mitte keegi, isegi täidesaatva võimuharu juht ei seisa seadusest kõrgemal," ütles kohtunik kirjalikus otsuses. 

Tema sõnul on kongressil võim jagada korraldusi kõigile presidendi nõunikele, sõltumata sellest, kas nad tegelevad sisepoliitiliste küsimuste või tundlike riikliku julgeoleku teemadega. 

"On ütlematagi selge, et see seadus kehtib endise Valge Maja peajuristi Don McGahni suhtes samamoodi nagu teiste praeguste ja endiste kõrgete Valge Maja ametnike suhtes," kirjutas kohtunik. 

Kohtuotsus võib anda Trumpi tagandamisjuurdlust juhtiva kolme esindajatekoja komitee sekka kuuluva luurekomitee demokraadist esimehele Adam Schiffile hoovad sundida uurimise käigus tunnistusi andma kolme võtmetähtsusega tunnistajat: endist riikliku julgeoleku nõunikku John Boltonit, Valge Maja kantseleiülema kohusetäitjat Mick Mulvaneyt ja välisminister Mike Pompeot. 

Arvatakse, et kõigil kolmel on vahetud teadmised Trumpi nõudmisest Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile alustada uurimisi oma demokraatidest rivaalide suhtes vastutasuks tippkohtumisele Valges Majas ja Ukrainale sõjalise abi eraldamisele. 

Boltonit, Mulvaneyt või Pompeot ei ole siiski niipea kongressi tunnistusi andma oodata, sest Trumpi administratsioon plaanib esmaspäevase kohtuotsuse edasi kaevata. Seda kinnitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Kerri Kupec. 

Kohtuotsus võib puhuda elu sisse ka esindajatekoja õiguskomitees pooleli olevale tagandamiskaasusele. Õiguskomitee on püüdnud koostada Trumpi vastu süüdistusi presidendi kampaaniameeskonna kokkumängu Venemaaga uurinud eriprokurör Robert Muelleri juurdluse takistamise tõttu. 

Muelleri 22 kuud kestnud uurimise lõppraportis toodi välja 10 episoodi Trumpi tegevusest juurdluse takistamiseks. 

"Don McGahn on keskne tunnistaja seoses kahtlustustega, et president Trump takistas eriprokurör Muelleri juurdlust," ütles esindajatekoja õiguskomitee demokraadist esimees Jerry Nadler avalduses. 

"Administratsiooni väitel, et ametnikud saavad apelleerida täielikule puutumatusele kongressi kohtukorraldustest, puudub seaduslik alus, nagu kohus täna ka otsustas," lausus ta.