Otseülekannete videod USA kongressi esindajatekojast:

Erinevalt eelmisest nädalast, mil avalike kuulamistega algust tehti ja tunnistusi jagasid diplomaat William Taylor, välisministeeriumi kõrge ametnik George Kent ja endine suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch, on selle nädala kuulamised erinevad seetõttu, et nüüd jagavad selgitusi need inimesed, kes kuulasid president Trumpi 25. juuli telefonivestlust Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga või kes on otseselt seotud kunagise otsustusprotsessiga sõjalise abi andmine Ukrainale peatada, vahendasid Axios, Vox, NBC ja NPR.

Nagu ka eelmise nädala tunnistajad, on käesoleva nädala tunnistajad juba varem andnud tunnistusi kinnistel kuulamistel.

Kolmapäeva ennelõunal osales avalikul kuulamisel ilmselt selle nädala kõige tähelepanuväärsem tunnistaja ehk USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland. Otseblogi kuulamiselt pakkusid näiteks Politico, Fox News ja BBC.

Tema puhul on üheks tähelepanuväärsemaks asjaoluks see, et ta muutis tagantjärele, pärast teiste tunnistustega tutvumist, oma esialgset tunnistust ja kinnitas, et oli Zelenski abile öelnud, et sõjalist abi ei saa enne kui Ukraina president on astunud üles avaldusega, kus annab teada juurdlusest, mille keskmes on Joe Bideni poja Hunter Bideni pojaga seotud ettevõte Burisma. Politico hinnangul on tähelepanuväärne ka see, et Sondlandi näol on seni olnud tegu ühega vähestest tunnistajatest, keda Trump pole veel Twitteris rünnanud.

Kolmapäeva pärastlõunal on tunnistajateks kõrged ametnikud Laura Cooper ja David Hale, kes on rääkinud vastavalt sõjalise abi külmutamise ning suursaadik Yovanovitchi ametist eemaldamise asjaoludest.

Sondland: Ukraina küsimuses oli põhimõtteks quid pro quo

Oma avasõnas kinnitas Sondland, et ta tegutses Ukrainas koos advokaat Rudy Giulianiga president Trumpi selge korralduse alusel, vahendasid Axios ja Politico.

Samuti tunnistas ta, et tõepoolest oli tingimuseks, et Ukraina president Zelenski saab kohtumise Valges Majas siis, kui Ukrainas alustatakse Bidenitega seostatud juurdlusi, ning et selline tingimus väljendas president Trumpi soove ja nõudmisi.

Lisaks avaldas Sondland veendumust, et Ukrainale sõjalise abi andmise jätkamine pandi sõltuma sellest, et Ukrainas hakatakse Bidenite vastu juurdlusi algatama. Ta meenutas, et oli abi andmise peatamisele selgelt vastu ja küsis selle sammu põhjuse kohta, kuid mingit vastust ta ei saanud.

"Me (Sondland, Volker ja Perry - Toim.) ei soovinud töötada koos härra Giulianiga. Lihtsalt öeldes, me mängisime kaartidega, mis meile olid jagatud. Me saime kõik aru, et kui me keeldume härra Giulianiga töötamast, kaotame me olulise võimaluse tugevdada USA ja Ukraina suhteid. Seega me järgisime presidendi korraldusi," märkis Sondland. "Kogu aeg tegutsesin ma heas usus. Presidendi poolt ametisse määratuna, järgisin ma presidendi juhtnööre. Me töötasime koos härra Giulianiga, sest president käskis meil seda teha. Meil endil ei olnud mingit soovi ukrainlastele mingeid tingimusi kehtestada."

Giuliani olevat nõudnud veel, et Zelenski uuriks üht ümber lükatud vandenõuteooriat. Selle järgi sokutas Ukraina Demokraatliku Partei ühte serverisse andmeid, mis näitaksid, et USA 2016. aasta presidendivalimistesse sekkus Venemaa. Sondlandi sõnul lähtus Trump oma jutus samast vandenõuteooriast öeldes, et "Ukraina üritas teda 2016. aasta valimiste ajal maha võtta".

Sondland rõhutas, et kui küsimuseks on, kas Ukraina teemal leidis aset nn kaup kauba vastu ehk quid pro quo põhimõte, siis tema vastus on jaatav.

Sondlandi üks tähelepanu äratanud vastuseid kuulamisel oli ka märkus, et Zelenski pidi plaani kohaselt lihtsalt avalikult teatama, et Bidenitega seotud juurdlust on alustatud. "Nagu ma sellest aru sain, siis neid [ juurdlusi] tegelikult läbi viima ta ei pidanud," ütles ta.

Suursaadik kinnitas ka, et selle plaaniga olid lisaks temale ja Kurt Volkerile kursis ka Valge Maja personaliülem Mick Mulvaney, energeetikaminister Rick Perry, välisminister Mike Pompeo ja hulk kõrgeid ametnikke. Ta rõhutas, et väited, justkui poleks Pompeo juhitud välisminiseeriumis teatud, millega tema ja tema kaaslased Ukrainas tegelevad, ei vasta tõele.

Sondland tiris Pompeo sügavamale tagandamisjuurdlusse

Sondland ütles, et välisminister Mike Pompeo andis talle juhiseid koordineerida Ukraina-poliitikat president Donald Trumpi ihuadvokaadi Rudy Giulianiga. 

Sondland lisas, et välisministeerium ei jaganud temaga dokumente, mida ta luurekomitee ees esinemiseks hädasti vajas.

Pompeo andis USA erisaadikule Ukrainas Kurt Volkerile suuniseid vestelda Giulianiga, kes tahtis, et Ukraina võimud teataksid avalikult uurimisest, mis käsitleks Trumpi demokraadist rivaali Joe Bideni poega Hunterit, ütles Sondland. 

Pompeo ei muutnud oma positsiooni ka siis, kui diplomaadid kurtsid, et Giuliani kohtus väidetavalt korruptiivse Ukraina prokuröriga Juri Lutsenkoga USA diplomaatide selja taga. 

"Isegi nõnda hilja kui 24. septembril suunas minister Pompeo Kurt Volkerit rääkima Rudy Giulianiga," ütles Sondland kuulamisel esindajatekojas. 

See on sama päev, mil Valge Maja avalikustas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga peetud juulikuise telefonikõne protokolli, milles Trump palus Ukraina presidendilt teenet. 

Sondlandi sõnul ei jaganud välisministeerium ega Valge Maja temaga dokumente, mida tal oleks kongressis kuulamisel vaja läinud. 

"Need dokumendid ei ole salastatud ning, aususe mõttes, oleks tulnud kättesaadavaks teha," ütles ta. 

"Mul pole mingit kahtlust, et ausam, avatum ja korrapärasem protsess, mis oleks võimaldanud mul lugeda välisministeeriumi materjale, oleks muutnud selle protsessi läbipaistvamaks," sõnas ta. 

Sondlandi sõnul Trump Ukraina abi peatamist temaga ei arutanud

Sondland tunnistas, et president Donald Trump ei rääkinud temaga kunagi otseselt Ukraina julgeolekuabi peatamisest või selle sidumisest Trumpi nõudega algatada poliitiliselt ajendatud uurimisi. 

"Ma ei kuulnud president Trumpilt kunagi, et abi sõltus (juurdluste) väljakuulutamisest," ütles Sondland kongressis luurekomiteele. 

"Ma ei mäleta, et president Trump oleks mulle kunagi rääkinud julgeolekuabist, iialgi," lisas ta. 

See on märkus, millele keskendusid kuulamised Trumpi vabariiklastest liitlased kuulamisel.

Ukraina oli Trumpi telefonikõne ajal abi külmutamisest juba teadlik

Ukraina avaldas muret USA abi kinnihoidmise pärast varem kui seni arvati, mis tähendab, et Kiiev oli president Donald Trumpi vastuolulise telefonikõne ajal selle külmutamisest teadlik, ütles kolmapäeval Pentagoni ametiisik.

Ukraina küsimuste eest vastutav kaitseministeeriumi ametnik Laura Cooper tunnistas kongressile, et Ukraina pöördus nende poole 25. juulil ehk samal päeval, kui Trump pidas oma kolleegi Volodõmõr Zelenskõiga maha tagandamisjuurdluse käivitanud telefonivestluse.

Esindajatekoja luurekomiteele vande all tunnistusi andnud Cooperi sõnul sai Pentagon 25. juulil elektronkirja nii Ukraina suursaatkonnalt Washingtonis kui esindajatekoja välisasjade komiteelt, milles mõlemas paluti abi. 

"Ma ütleksin, et Ukraina saatkonna personal küsis konkreetselt: "Mis on lahti Ukraina julgeolekuabiga?" lausus Cooper. 

Luurekomitee demokraadist esimehe Adam Schiffi küsimusele, kas ukrainlased olid mures, vastas Cooper: "Jah, söör."

Trumpi sõnul ta Gordon Sondlandi väga hästi ei tunne

USA president Donald Trump distantseeris ennast kolmapäeval USA suursaadikust Euroopa Liidu juures Gordon Sondlandist, kelle sõnul järgis ta riigipea käske Ukrainaga kaup kauba vastu kokkuleppe saavutamiseks. 

"Ma ei tunne teda väga hästi. Ma pole temaga eriti rääkinud," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele mehe kohta, kes annetas tema ametissevannutamise tseremoonia pidamiseks miljon dollarit ja kelle ta ise ametisse valis.

President Trump on Sondland: "I don't know him very well. I have not spoken to him much. This is not a man I know well. Seems like a nice guy though. But I don't know him well. He was with other candidates." pic.twitter.com/KCY2jIyjGX

— The Hill (@thehill) November 20, 2019

Trump: tagandamise nõiajaht peab kohe lõppema

Trump nõudis ka tagandamisjuurdluse viivitamatut lõpetamist, nimetades kongressi sellekohaseid kuulamisi taas nõiajahiks. 

"See Nõiajaht peab lõppema praegu. Nii halb meie Riigile!" kirjutas Trump Twitteris pärast seda, kui Ühendriikide suursaadik Euroopa Liidus ütles seadusandjaile, et järgis Trumpi korraldusi, taotledes Ukrainalt "quid pro quo" ehk "teenet teene vastu" kokkulepet. 

Trump, kes on juurdlust küll korduvalt rünnanud, andis varem sel nädalal märku, et on valmis esitama juurdlusele kirjaliku tunnistuse. 

Teisipäevased kuulamised

Teisipäeva ennelõunal andsid tunnistusi Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu Ukraina-ekspert, kolonelleitnant Alexander Vindman ning asepresident Mike Pence'i abi Jennifer Williams, kes mõlemad kuulasid Trumpi ja Zelenski 25. juuli telefonivestlust. Nii Vindman kui ka Williams pidasid presidentide suvist telefonikõnet ebatavaliseks.

Axios on teinud kahest kuulamisvoorust kokkuvõtted SIIN ja SIIN. Väljaande Vox hinnangul andis ühe olulisema avaliku tunnistuse vabariiklaste poolt kutsutud tunnistaja Tim Morrison.

10. juulil ütles suursaadik Gordon Sondland Valges Majas toimunud kohtumisel Ukraina ametiisikutega, et neil peab olema midagi pakkuda enne järgmisi samme, milleks oli Zelenski soovitud kohtumine Trumpiga, tunnistas kolonelleitnant. 

"Ta rääkis 2016. aasta valimistest ja uurimisest Bidenite ja Burisma suhtes," lausus Vindman, viidates gaasifirmale, mille juhatusse Hunter Biden kuulus.

"Ukrainlastel pidi olema välja pakkuda uurimine Bidenite suhtes," lausus ta. "Selles polnud mingit kahtlust." 

Vindmani sõnul edastas ta mõlemal korral oma mure Ukraina poliitika muutumise suhtes juhtivale nõunikule John Eisenbergile.

Teisipäeva pärastlõunal andsid tunnistusi USA endine eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ja Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu Venemaa ja Euroopa küsimuste endine direktor Tim Morrison.

Volker on üks neist USA esindajatest, kes süüdistuste kohaselt osales koos USA Euroopa Liidu suursaadiku Gordon Sondlandiga Trumpi isikliku advokaadi Rudy Giuliani juhitud kampaanias Ukraina survestamiseks. Giuliani juhitud tegevusest rääkis Volker pikemalt ka kinnisel kuulamisel.

Volker rääkis esindajatekoja avalikul kuulamisel juuli alguses toimunud kohtumisest Valge Majas. Teiste seas olid kohal USA Euroopa Liidu suursaadik Gordon Sondland ja Ukraina ametnikud. Möödunud kuul eitas Volker kinniste uste taga antud tunnistuses, et kohtumisel tulid jutuks ka uurimised, mida president Donald Trump väidetavalt ukrainlastelt ootas. Seekord muutis ta oma ütlusi.

"Ma mäletan, et kohtumine oli põhimõtteliselt läbi, kui suursaadik Sondland mainis korraks uurimisi. Ma arvan, et me kõik leidsime, et see oli kohatu. Vestlus ei jätkunud ja kohtumine lõppes," meenutas ta.

Volkeri sõnul ei saanud ta aru, et kui Ukraina alustaks uurimist maagaasiettevõttesse Burisma, siis saaks seda kuidagi siduda ka endise asepresidendi Joe Bideniga.

"Ma ei teadnud ka mingisugusest seosest sõjalise abi peatamise ja Ukraina uurimiste jätkamise vahel. Mitte keegi ei ole seda mulle öelnud ja ma ei maininud sellist seost ka mitte kunagi ukrainlastele. 

TAUST

Neljapäeval saabuvad esindajatekotta tunnistusi andma Trumpi endine Venemaa küsimuste nõunik Fiona Hill ja ametnik David Holmes.

Hill on varem rääkinud sellest, kuidas endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton oli tõsiselt mures Giuliani poolt läbi viidud "paralleelse diplomaatia" pärast Ukrainas. Holmes, kes on Ukraina ajutise asjuri Bill Taylori abi, omakorda kinnitas seda, kuidas ta viibis juures, kui Sondland Kiievi restoranis Trumpiga telefoni teel Ukraina "uurimistest" rääkis.

Avalikke kuulamisi tuleb veel ning analüütikute hinnangul võib kõige huvitavamaks kujuneda see, kui tunnistusi peaks andma endine rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton.

Trumpile võimaliku süüdistuse esitamise asjus toimuks hääletus Demokraatliku Partei kontrolli all olevas esindajatekojas. Võimalik kohtumõistmine peaks aga toimuma senatis, kus on hetkel enamuses presidendi parteikaaslased Vabariiklikust Parteist. Seetõttu peetakse Trumpi reaalset tagandamist väga vähetõenäoliseks.

Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes on aastaid tõrjunud paljude parteikaaslaste soovi Trumpi erinevatel põhjustel tagandama asuda, kinnitas kusjuures taas, et mingit otsust selles küsimuses, kas Trumpi ka otseselt tagandama asuda, pole veel langetatud. Pelosi on olnud pikemat aega seisukohal, et poliitiline võit Trumpi ja tema poliitika üle tuleb saavutada valimiskastide juures, mitte juriidiliste protseduuride abil ning seda ka juhul, kui viimased võivad olla õigustatud.

Luurekomitee vabariiklastest liikmed on seni keskendunud oma sõnavõttudes peamiselt sellele, et nende hinnangul on kogu tagandamisjuurdlus kallutatud ja absurdne.

AP: Zelenski tundis juba mais Trumpi survet Bideneid uurida

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab oma allikatele viidates, et USA välisministeerium oli ammu enne juulikuist telefonikõnet teadlik sellest, et Ukraina president Zelenski tunnetab Trumpi administratsiooni survet alustada Bidenite vastu juurdlusi.

Juba mai alguses said USA Kiievi saatkonna ametnikud, sealhulgas toonane suursaadik Yovanovitch signaale, et Zelenski otsib nõu, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla - Ukraina riigipea tundis muret, et Trump ja tema liitlased survestavad teda alustama Bidenite vastu juurdlusi, mis võivad kujuneda sekkumist USA 2020. aasta presidendivalimistesse.

Avalikkuses on Zelenski öelnud, et mingit survestamist Trumpi ja tema administratsiooni poolt pole olnud. Samas on Demokraatliku Partei esindajad ja muud Trumpi kriitikud rõhutanud, et Ukrainal pole oma geopoliitilist ja sõjalist olukorda arvestades muud võimalust kui avalikkuses Trumpi väiteid kinnitada.