Video: USA esindajatekoja kuulamisel tunnistasid Fiona Hill ja David Holmes
USA esindajatekoja luurekomitees toimub käesoleval nädalal rohkelt avalikke kuulamisi, kus annavad president Donald Trumpi tagandamismenetluse raames tunnistusi mitmed endised või praegused ametnikud ja diplomaadid. Neljapäeval annavad tunnistusi endine Venemaa küsimuste nõunik Fiona Hill ja ametnik David Holmes
Otseülekande video USA kongressi esindajatekojast:
Hill hoiatas Vene vandenõuteooriate levitamise eest
Hill hoiatas oma avasõnas muuhulgas selle eest - viidates nime mainimata eelkõige esindajatekoja luurekomitee juhtiva vabariiklase Devin Nunesi avaldustele - et sisepoliitilises võitluses, sealhulgas tagandamismenetlust puudutavas retoorikas kasutatakse Venemaa poolt rahvusvahelises meedias levitatud vandenõuteooriaid, vahendasid Axios ja Politico.
"Lähtudes küsimustest ja avaldustest, mida ma olen kuulnud, tunduvad mõned teist siin komitees uskuvat, et mitte Venemaa ja tema luureteenistused ei viinud läbi kampaaniat meie riigi vastu, vaid hoopis äkki mingil põhjusel tegi seda Ukraina. See on välja mõeldud narratiiv, mis on väla mõeldud ja levitatud Vene eriteenistuste endi poolt," rõhutas ta.
"Kurb tõde on see, et Venemaa oli see välisjõud, kes 2016. aastal ründas süstemaatiliselt meie demokraatlikke institutsioone. See on avalik järeldus, milleni on jõudnud meie luureteenistused ja parteiülesed kongressi raportid. See on väljaspool vaidlust, hoolimata sellest, et mõned detailid on pidanud jääma salastatuteks," jätkas Hill. "Ma keeldun võtmast osa katsest legitimeerida alternatiivset narratiivi, et Ukraina valitsus on USA vaenlane ning et Ukraina, mitte Venemaa, ründas meid 2016. aastal."
"Venemaa 2016. aasta kampaania edukas mõju on silmnähtav ka täna. Meie riik on lõhki tõmmatud. Tõde on kahtluse alla seatud. Meie väga professionaalseid ja kompetentseid karjääriametnikke välisteenistuses õõnestatakse. USA toetus Ukrainale, kes on endiselt silmitsi Venemaa sõjalise agressiooniga, on politiseeritud," nentis ta.
"Praegu on Venemaa eriteenistused ja nende käsilased koondamas jõudu, et korrata oma sekkumist 2020. aasta valimistel. Meil hakkab nende peatamiseks aeg otsa saama. Selle juurdluse raames palun ma teid mitte levitada poliitiliselt motiveeritud valesid, mis ilmselgelt teenivad Venemaa huve," selgitas Hill ja lisas, et selliste vandenõuteooriate levitamine on kahjulik ka siis, kui seda tehakse siseriiklikel poliitilistel eesmärkidel.
Mitmed vabariiklased eesotsas Nunesiga on põhjendanud Trumpi skepsist Ukraina suhtes sellega, et Kiievi valitsus olevat 2016. aastal üritanud Trumpi kampaaniat õõnestada. Sarnaselt Hillile on sellised teooriad tagasi lükanud ka eelmised esindatakatekoja luurekomitee ees käinud tunnistajad. Endine suursaadik Marie Yovanovitch on muuhulgas selgitanud seda, et näiteks Paul Manaforti varasemate tegemiste luubi alla võtmine polnud Ukrainas kuidagi seotud USA valimistega, vaid tööga, mida Manafort tegi Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitši heaks.
USA Kiievi saatkonna ametnik kuulis pealt Trumpi vestlust uurimistest
USA suursaatkonnas Kiievis töötav David Holmes ütles, et kuulis pealt USA Euroopa Liidu suursaadiku Gordon Sondlandi ja USA presidendi Donald Trumpi telefonivestlust, kus nad arutasid Ukrainalt soovitud uurimisi.
Holmes kirjeldas 26. juulil ühe Kiievi restorani välisterrassil toimunud lõunat, kus laual oli pudel veini ning osalised arutasid Sondlandi hotelliäri turundusstrateegiat.
Seejärel ütles Sondland, et helistab oma mobiililt Trumpile ja annab talle ülevaate viimastest arengutest. Holmesi sõnul oli vestlus vali ja meeldejääv.
Üks hetk kuulis Holmes enda sõnul, kuidas Sondland ütles Trumpile, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi "armastab su perset".
"Siis kuulsin president Trumpi küsimas: "Seega ta teeb uurimise ära?" Suursaadik Sondland vastas: "Ta teeb selle ära."" Holmesi järgi olevat Sondland siis Trumpile öelnud, et Zelenskõi teeb "kõike, mis sa temalt küsid".
Telefonikõne järel küsis Holmes Sondlandilt, kas on tõsi, et Trump "ei hooli Ukrainast sittagi".
Sondland vastas, et tõepoolest nii on.
"Tõin välja, et Ukrainas toimuvad suured asjad, näiteks sõda Venemaaga, ja suursaadik Sondland vastas, et ta pidas silmas "suuri asju", mis on kasuks presidendile, näiteks Bideni uurimine, mida ajas taga härra Giuliani," lausus Holmes.
Ta pidas silmas Trumpi ihuadvokaati Rudy Giulianit, kes üritas saada Ukrainat uurima USA kunagise asepresidendi Joe Bideni ja tema poja Hunteri tegemisi Ukrainas.
Holmesi ülevaade vestlusest on suuresti sama mis Sondlandi enda versioon, kuigi Sondland ütles kolmapäeval vande all tunnistusi andes, et ta ei mäleta Bideni arutamist Trumpiga.
Trump teatas Holmesi tunnistuse ajal, et ta ise pole kunagi suutnud kuulata kõrvalt kellegi telefonikõnet. "Olen isegi üritanud, kuid edutult."
TAUST
Erinevalt eelmisest nädalast, mil avalike kuulamistega algust tehti ja tunnistusi jagasid diplomaat William Taylor, välisministeeriumi kõrge ametnik George Kent ja endine suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch, on selle nädala kuulamised erinevad seetõttu, et nüüd jagavad selgitusi need inimesed, kes kuulasid president Trumpi 25. juuli telefonivestlust Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga või kes on otseselt seotud kunagise otsustusprotsessiga sõjalise abi andmine Ukrainale peatada.
Nagu ka eelmise nädala tunnistajad, on käesoleva nädala tunnistajad juba varem andnud tunnistusi kinnistel kuulamistel.
Teisipäeval andsid tunnistusi Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu Ukraina-ekspert, kolonelleitnant Alexander Vindman ning asepresident Mike Pence'i abi Jennifer Williams, kes mõlemad kuulasid Trumpi ja Zelenski 25. juuli telefonivestlust. Nii Vindman kui ka Williams pidasid presidentide suvist telefonikõnet ebatavaliseks.
Teisipäeva pärastlõunal andsid tunnistusi USA endine eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ja Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu Venemaa ja Euroopa küsimuste endine direktor Tim Morrison.
Kolmapäeva ennelõunal osales avalikul kuulamisel ilmselt selle nädala kõige tähelepanuväärsem tunnistaja ehk USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland.
Kolmapäeva pärastlõunal olid tunnistajateks kõrged ametnikud Laura Cooper ja David Hale, kes on rääkinud vastavalt sõjalise abi külmutamise ning suursaadik Yovanovitchi ametist eemaldamise asjaoludest.
Neljapäeval saabusid esindajatekotta tunnistusi andma Trumpi endine Venemaa küsimuste nõunik Fiona Hill ja ametnik David Holmes.
Hill on varem rääkinud sellest, kuidas endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton oli tõsiselt mures Giuliani poolt läbi viidud "paralleelse diplomaatia" pärast Ukrainas. Holmes, kes on Ukraina ajutise asjuri Bill Taylori abi, omakorda kinnitas seda, kuidas ta viibis juures, kui Sondland Kiievi restoranis Trumpiga telefoni teel Ukraina "uurimistest" rääkis.
Avalikke kuulamisi tuleb veel ning analüütikute hinnangul võib kõige huvitavamaks kujuneda see, kui tunnistusi peaks andma endine rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton.
Trumpile võimaliku süüdistuse esitamise asjus toimuks hääletus Demokraatliku Partei kontrolli all olevas esindajatekojas. Võimalik kohtumõistmine peaks aga toimuma senatis, kus on hetkel enamuses presidendi parteikaaslased Vabariiklikust Parteist. Seetõttu peetakse Trumpi reaalset tagandamist väga vähetõenäoliseks.
Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".
Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes on aastaid tõrjunud paljude parteikaaslaste soovi Trumpi erinevatel põhjustel tagandama asuda, kinnitas kusjuures taas, et mingit otsust selles küsimuses, kas Trumpi ka otseselt tagandama asuda, pole veel langetatud. Pelosi on olnud pikemat aega seisukohal, et poliitiline võit Trumpi ja tema poliitika üle tuleb saavutada valimiskastide juures, mitte juriidiliste protseduuride abil ning seda ka juhul, kui viimased võivad olla õigustatud.
Luurekomitee vabariiklastest liikmed on seni keskendunud oma sõnavõttudes peamiselt sellele, et nende hinnangul on kogu tagandamisjuurdlus kallutatud ja absurdne.
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael
Allikas: ERR/BNS