USA kongressis algasid Trumpi tagandamisjuurdluse avalikud kuulamised
USA kongressi esindajatekojas algasid kolmapäeval president Donald Trumpi tagandamisjuurdluse avalikud kuulamised.
Eesti aja järgi kella 17 ajal alanud kuulamistel esindajatekoja luurekomitees said sõna diplomaat William Taylor, kes on hetkel Kiievi saatkonna ajutine asjur, ning aseabivälisminister George Kent riigidepartemangu Euroopa ja Euraasia osakonnast, vahendasid Axios, BBC ja Yle.
Taylor ja Kent kordasid varasemaid väiteid (SIIN ja SIIN), mille kohaselt täheldasid nad, et Trumpi esmaseks huviks oli Bidenite vastu juurdluste alustamine, mitte aga USA välispoliitilised huvid Ukrainas. Samuti kordasid nad väiteid, mille kohaselt aeti advokaat Rudy Giuliani ja tema partnerite poolt nö paralleelset välispoliitikat, mille raames mustati ka seni Ukrainas töötanud USA diplomaate.
"Minu personali liige kuulis, kuidas president Trump küsis telefonis suursaadik [Gordon] Sondlandilt uurimiste kohta. Suursaadik Sondland ütles president Trumpile, et ukrainlased on valmis edasi liikuma. Pärast kõne lõppu president Trumpiga uuris mu personali liige suursaadik Sondlandilt, mida president Ukrainast arvas. Suursaadik Sondland vastas, et president Trump hoolib pigem Bideni uurimisest," meenutas diplomaat Taylor.
"Ma sain aina rohkem aru, et Rudy Giuliani ja teised, sealhulgas tema partnerid Lev Parnas ja Igor Fruman, üritasid juhtida kampaaniat suursaadik Yovanovitch ja teiste USA Kiievi saatkonna ametnike mustamiseks. Selle peamised ärgitajad Ukraina poolel olid need samad korrumpeerunud endised prokurörid, kellega olin varem kokku puutunud," rääkis omakorda Kent.
"Mulle sai selgeks, et Giuliani püüded ärgitada poliitiliselt motiveeritud uurimisi mõjutasid USA koostööd Ukrainaga," märkis Kent.
Kent ütles, et Giuliani levitas valesid endise USA Ukraina suursaadiku Marie Yovanovitch kohta, kes annab kongressis avalikult tunnistusi reedel.
Luurekomitee vabariiklastest liikmed keskendusid oma sõnavõttudes peamiselt sellele, et nende hinnangul on tagandamisjuurdlus kallutatud ja absurdne ning et ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et mingit survet Trumpi poolt ei olnud.
Vabariiklased nõuavad, et tunnistama tuleks nii Hunter Biden kui ka vilepuhuja, kelle kaebusest kogu asi alguse sai.
"Demokraatide esimesed kaks tunnistajat ei ole kunagi vestelnud presidendi, Valge Maja personaliülema Mulvaney või Giulianiga ja kui rääkida suursaadik Taylorist, siis tal oli kolm kohtumist president Zelenskiga ja nende jooksul ei tulnud mitte kordagi jutuks see mõte, et sõjaline abi oleks seotud uurimisega," rääkis vabariiklasest esindajatekoja liige Jim Jordan.
Sondlandi advokaadid ütlesid, et suursaadik kavatseb sellest olukorrast rääkida järgmisel nädalal, kui ta ise tunnistusi annab. USA meedia andmetel oli Trumpi ja Sondlandi kõne juures David Holmes, kes peaks kongressi minema juba reedel. See kuulamine toimub kinniste uste taga.
Otseülekanne:
Reedel osaleb kuulamisel USA endine suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch.
Kõik kolm on juba varem suletud use taga toimunud kuulamistel ütlusi andnud. Avalikke kuulamisi tuleb veel ning analüütikute hinnangul võib kõige huvitavamaks kujuneda see, kui tunnistusi peaks andma endine rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton.
Trumpile võimaliku süüdistuse esitamise asjus toimuks hääletus Demokraatliku Partei kontrolli all olevas esindajatekojas. Võimalik kohtumõistmine peaks aga toimuma senatis, kus on hetkel enamuses presidendi parteikaaslased Vabariiklikust Parteist. Seetõttu peetakse Trumpi reaalset tagandamist väga vähetõenäoliseks.
Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".
Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes on aastaid tõrjunud paljude parteikaaslaste soovi Trumpi erinevatel põhjustel tagandama asuda, kinnitas kusjuures taas, et mingit otsust selles küsimuses, kas Trumpi ka otseselt tagandama asuda, pole veel langetatud. Pelosi on olnud pikemat aega seisukohal, et poliitiline võit Trumpi ja tema poliitika üle tuleb saavutada valimiskastide juures, mitte juriidiliste protseduuride abil ning seda ka juhul, kui viimased võivad olla õigustatud.
Taylor: Giuliani juhtis mitteametlikku Ukraina-poliitikat
Trumpi isiklik advokaat Rudy Giuliani lõi mitteametliku poliitikakanali, mis õõnestas Ühendriikide suhteid Ukrainaga, et aidata presidenti poliitiliselt, ütles diplomaat Taylor.
USA sõjalise abi kinnihoidmine, kuni Kiiev on kohustunud uurima Trumpi rivaale, lähtus mitteametlikust poliitikakanalist, mida minu arusaamist mööda juhtis härra Giuliani," lausus Washingtoni kõrgeim diplomaat Ukrainas.
"Ukraina presidendi survestamine uurima demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni pojaga seotud energiafirmat näitas, kuidas härra Giuliani mitteametlikud sammud õõnestasid Ühendriikide ametlikku välispoliitikat," märkis Taylor.
Taylori sõnul informeeris ta administratsiooni oma seisukohast, et siduda Ukraina julgeolekuabi USA sisepoliitilise kampaaniaga oleks hullumeelne.
Taylor märkis, et mitmed Trumpi administratsiooni ametiisikud püüdsid mõjutada presidenti avama Ukrainale külmutatud sõjaline abi. Trump oli siiski keeldunud. Diplomaadi sõnul jäi talle mulje, et et sõjalist abi ei avata, kui Ukraina riigipea ei alusta juurdlust Bideni ja tema poja suhtes.
"(USA suursaadik Euroopa Liidus) Gordon Sondland rääkis mulle, et Trump soovis Zelenskõid avalikult ütlevat, et Ukraina uurib Burismat," lisas ta.
Burisma on korruptsioonis süüdistatud Ukraina gaasifirma, mille juhatusse Hunter Biden kuulus. Viimasega seoses ei ole siiski mingeid kuritarvitusi ilmnenud.
Trumpi tagandamisjuurdluse juht kutsus istungeid pidama ilma vimmata
Istungid USA presidendi Donald Trumpi tagandamise üle peaksid jätkuma ilma vimma või viivituseta, ütles tagandamisjuurdluse juht, esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff.
Küsimused ametipositsiooni kuritarvitamise kohta ning kas need on piisav põhjus presidendi tagandamiseks tuleb küsida võimalusel "ilma vimmata, ilma viivituseta ning ilma ühe erakonna eelistamise ja eelarvamusteta, kui me tahame jääda truuks oma kohustustele", ütles Schiff istungi alguses.
Istungiga seotud kõrgeim vabariiklane Devin Nunes on juurdluse hukka mõistnud ja peab istungit "hoolega orkestreeritud meedia laimukampaaniaks" ning lavastatud teledraamaks, mis kujutab endast "tagandamisjuurdlust, mis üritab leida kuritegu".
Trumpi väitel ta tunnistajate avalikku küsitlemist ei jälginud
Trump väitis kolmapäeval, et ei vaadanud tema tagandmisjuurdlusega seotud esimest avalikku istungit, sest tal oli liiga kiire.
"Mul on liiga kiire, et seda jälgida. See on nõiajaht, see on pettus. Mul on liiga kiire, et seda jälgida. Seega olen kindel, et saan raporti," ütles Trump ajakirjanikele.
Trumpi kõneisik Stephanie Grisham märkis eelnevalt, et president veetis hommikupooliku Ovaalkabinetis töötades.
Hiljem tervitas Trump Valges Majas Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani.
Kuid hoolimata tema väidetest, et ta tagandamisdraamat eirab, oli presidendi Twitteri kontole hulgaliselt taaspostitatud avaldusi kongressi juurdluse vastastelt.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: ERR/BNS