Video: USA esindajatekojas jätkusid Trumpi tagandamismenetluse kuulamised ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1574158380000 | amCalendar}}
Alexander Vindman (vasakul) ja Kurt Volker.
Alexander Vindman (vasakul) ja Kurt Volker. Autor/allikas: AFP/Scanpix

USA esindajatekoja luurekomitees toimub käesoleval nädalal rohkelt avalikke kuulamisi, kus annavad president Donald Trumpi tagandamismenetluse raames tunnistusi mitmed endised või praegused ametnikud ja diplomaadid.

Otseülekannete videod USA kongressi esindajatekojast:

Erinevalt eelmisest nädalast, mil avalike kuulamistega algust tehti ja tunnistusi jagasid diplomaat William Taylor, välisministeeriumi kõrge ametnik George Kent ja endine suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch, on selle nädala kuulamised erinevad seetõttu, et nüüd jagavad selgitusi need inimesed, kes kuulasid president Trumpi 25. juuli telefonivestlust Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga või kes on otseselt seotud kunagise otsustusprotsessiga sõjalise abi andmine Ukrainale peatada, vahendasid Axios, Vox, NBC ja NPR.

Nagu ka eelmise nädala tunnistajad, on ka käesoleva nädala tunnistajad juba varem andnud tunnistusi kinnistel kuulamistel.

Tagandamisjuurdluse avalike kuulamiste teist nädalat avades märkis uurimist juhtiv demokraat Adam Schiff, et Trump esines nädalavahetusel Twitteris Jennifer Williamsi vastaste postitustega ning Alexander Vindman on pidanud taluma veelgi solvavamaid isiklikke rünnakuid presidendi liitlaste poolt. 

Schiff, kes on hoiatanud, et presidendi rünnakuid võib tõlgendada hirmutamisena, ütles, et tunnistajad astusid luurekomitee ette, sest said vastava kutse, mitte sellepärast, et nad on tagandamise poolt või vastu. "See on kongressi asi," tõdes ta.

Luurekomitee juhtiv vabariiklane David Nunes aga asus omalt poolt ründama meediat ning nimetas kuulamisi pettuseks. 

Axios on teinud kahest kuulamisvoorust kokkuvõtted SIIN ja SIIN. Väljaande Vox hinnangul andis ühe olulisema avaliku tunnistuse vabariiklaste poolt kutsutud tunnistaja Tim Morrison.

Vindman ja Williams

Teisipäeva ennelõunal andsid tunnistusi Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu Ukraina-ekspert, kolonelleitnant Alexander Vindman ning asepresident Mike Pence'i abi Jennifer Williams, kes mõlemad kuulasid Trumpi ja Zelenski 25. juuli telefonivestlust. Nii Vindman kui ka Williams pidasid presidentide suvist telefonikõnet ebatavaliseks.

"Ma pidasin 25. juuli telefonikõnet tavatuks, sest vastupidiselt presidendi teistele jutuajamistele, mille tunnistajaks ma olin, sisaldas see diskussiooni sisepoliitilistel teemadel," lausus Williams oma sissejuhatavates märkustes.

"Ma ei arva, et võõrriigi valitsuselt oleks kohane nõuda USA kodaniku uurimist," lausus Vindman, kes saabus lapsena koos vanematega Ukrainast Ühendriikidesse. Tema sõnul ei ole mingit kahtlust, mida Trump Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt tahtis.

Tegemist ei ole esimese korraga, kus Iraagi sõja veterani Vindmani häiris administratsiooni püüe survestada Ukrainat demokraate uurima, märkis ta. 

10. juulil ütles suursaadik Gordon Sondland Valges Majas toimunud kohtumisel Ukraina ametiisikutega, et neil peab olema midagi pakkuda enne järgmisi samme, milleks oli Zelenski soovitud kohtumine Trumpiga, tunnistas ohvitser. 

"Ta rääkis 2016. aasta valimistest ja uurimisest Bidenite ja Burisma suhtes," lausus Vindman, viidates gaasifirmale, mille juhatusse Hunter Biden kuulus.

"Ukrainlastel pidi olema välja pakkuda uurimine Bidenite suhtes," lausus ta. "Selles polnud mingit kahtlust." 

Vindmani sõnul edastas ta mõlemal korral oma mure Ukraina poliitika muutumise suhtes juhtivale nõunikule John Eisenbergile.

Vindmani senistest tunnistustest on olnud tähelepanuväärsemad näiteks tema kinnitus, et Valge Maja poolt kriitikute vaigistamiseks avaldatud telefonivestluse transkriptsioonist on olulisi detaile välja jäetud, et sisuliselt on tegu mitte transkriptsiooni, vaid memoga. Samuti rääkis ta sellest, kuidas Valge Maja personaliülem koordineeris plaani, kuidas panna Zelenski visiit Valgesse Majja sõltuma sellest, kas Ukraina võimud alustavad Bidenite vastu mingit juurdlust. Williams on omakorda tunnistanud, et telefonikõne sisu oli ebatavaline ning tekitas kahtluse sõjalise abi peatamise motiivide asjus.

Vindman tunnistas teisipäeval esindajatekoja tagandamisjuurdlusele ka seda, et talle pakuti korduvalt Ukraina kaitseministri ametikohta.

"Keeldusin iga kord. See oleks olnud suur au ja olen kursis, et mitmed on jätnud armee ja abistanud arenevaid demokraatiaid selles maailmanurgas," ütles Vindman.

"Aga ma olen siiski ameeriklane ja hülgasin pakkumised koheselt," jätkas Vindman.

Vindmani kinnitusel teatas ta pakkumistest iga kord ka ülemustele.

Volker ja Morrison

Teisipäeva pärastlõunal andsid tunnistusi USA endine eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ja Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu Venemaa ja Euroopa küsimuste endine direktor Tim Morrison.

Volker on üks neist USA esindajatest, kes süüdistuste kohaselt osales koos USA Euroopa Liidu suursaadiku Gordon Sondlandiga Trumpi isikliku advokaadi Rudy Giuliani juhitud kampaanias Ukraina survestamiseks. Giuliani juhitud tegevusest rääkis Volker pikemalt ka kinnisel kuulamisel. Kuigi Morrison on varem tunnistanud, et ta ise ei pidanud 25. juuli telefonikõnet sobimatuks, kinnitas ta kinnisel kuulamisel mitmeid muid tagandamismenetluse jaoks olulisi detaile.

Volker rääkis esindajatekoja avalikul kuulamisel juuli alguses toimunud kohtumisest Valge Majas. Teiste seas olid kohal USA Euroopa Liidu suursaadik Gordon Sondland ja Ukraina ametnikud. Möödunud kuul eitas Volker kinniste uste taga antud tunnistuses, et kohtumisel tulid jutuks ka uurimised, mida president Donald Trump väidetavalt ukrainlastelt ootas. Seekord muutis ta oma ütlusi.

"Ma mäletan, et kohtumine oli põhimõtteliselt läbi, kui suursaadik Sondland mainis korraks uurimisi. Ma arvan, et me kõik leidsime, et see oli kohatu. Vestlus ei jätkunud ja kohtumine lõppes," meenutas ta.

Volkeri sõnul ei saanud ta aru, et kui Ukraina alustaks uurimist maagaasiettevõttesse Burisma, siis saaks seda kuidagi siduda ka endise asepresidendi Joe Bideniga.

"Ma ei teadnud ka mingisugusest seosest sõjalise abi peatamise ja Ukraina uurimiste jätkamise vahel. Mitte keegi ei ole seda mulle öelnud ja ma ei maininud sellist seost ka mitte kunagi ukrainlastele.

"Ma pelgasin 25. juuli telefonikõne toimumise ajal, mida selle avalikustamine võiks kaasa tuua Washingtoni poliitilises õhkkonnas. Minu hirmud on saanud reaalsuseks," nentis omakorda USA rahvusliku julgeoleku nõukogu endine ametnik Tim Morrison.

Kolmapäeval annab tunnistusi Sondland

Kolmapäeva ennelõunal osaleb avalikul kuulamisel ilmselt selle nädala kõige tähelepanuväärsem tunnistaja ehk USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland. Tema puhul on üheks tähelepanuväärsemaks asjaoluks see, et ta muutis tagantjärele, pärast teiste tunnistustega tutvumist, oma esialgset tunnistust ja kinnitas, et oli Zelenski abile öelnud, et sõjalist abi ei saa enne kui Ukraina president on astunud üles avaldusega, kus annab teada juurdlusest, mille keskmes on Joe Bideni poja Hunter Bideni pojaga seotud ettevõte Burisma.

Kolmapäeva pärastlõunal on tunnistajateks kõrged ametnikud Laura Cooper ja David Hale, kes on rääkinud vastavalt sõjalise abi külmutamise ning suursaadik Yovanovitch ametist eemaldamise asjaoludest.

Neljapäeval saabuvad esindajatekotta tunnistusi andma Trumpi endine Venemaa küsimuste nõunik Fiona Hill ja ametnik David Holmes.

Hill on varem rääkinud sellest, kuidas endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton oli tõsiselt mures Giuliani poolt läbi viidud "paralleelse diplomaatia" pärast Ukrainas. Holmes, kes on Ukraina ajutise asjuri Bill Taylori abi, omakorda kinnitas seda, kuidas ta viibis juures, kui Sondland Kiievi restoranis Trumpiga telefoni teel Ukraina "uurimistest" rääkis.

TAUST

Avalikke kuulamisi tuleb veel ning analüütikute hinnangul võib kõige huvitavamaks kujuneda see, kui tunnistusi peaks andma endine rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton.

Trumpile võimaliku süüdistuse esitamise asjus toimuks hääletus Demokraatliku Partei kontrolli all olevas esindajatekojas. Võimalik kohtumõistmine peaks aga toimuma senatis, kus on hetkel enamuses presidendi parteikaaslased Vabariiklikust Parteist. Seetõttu peetakse Trumpi reaalset tagandamist väga vähetõenäoliseks.

Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes on aastaid tõrjunud paljude parteikaaslaste soovi Trumpi erinevatel põhjustel tagandama asuda, kinnitas kusjuures taas, et mingit otsust selles küsimuses, kas Trumpi ka otseselt tagandama asuda, pole veel langetatud. Pelosi on olnud pikemat aega seisukohal, et poliitiline võit Trumpi ja tema poliitika üle tuleb saavutada valimiskastide juures, mitte juriidiliste protseduuride abil ning seda ka juhul, kui viimased võivad olla õigustatud.

Luurekomitee vabariiklastest liikmed on seni keskendunud oma sõnavõttudes peamiselt sellele, et nende hinnangul on kogu tagandamisjuurdlus kallutatud ja absurdne.

AP: Zelenski tundis juba mais Trumpi survet Bideneid uurida

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab oma allikatele viidates, et USA välisministeerium oli ammu enne juulikuist telefonikõnet teadlik sellest, et Ukraina president Zelenski tunnetab Trumpi administratsiooni survet alustada Bidenite vastu juurdlusi.

Juba mai alguses said USA Kiievi saatkonna ametnikud, sealhulgas toonane suursaadik Yovanovitch signaale, et Zelenski otsib nõu, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla - Ukraina riigipea tundis muret, et Trump ja tema liitlased survestavad teda alustama Bidenite vastu juurdlusi, mis võivad kujuneda sekkumist USA 2020. aasta presidendivalimistesse.

Avalikkuses on Zelenski öelnud, et mingit survestamist Trumpi ja tema administratsiooni poolt pole olnud. Samas on Demokraatliku Partei esindajad ja muud Trumpi kriitikud rõhutanud, et Ukrainal pole oma geopoliitilist ja sõjalist olukorda arvestades muud võimalust kui avalikkuses Trumpi väiteid kinnitada.

Toimetaja: Laur Viirand, Maria-Ann Rohemäe

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: