Koalitsiooni töörühm kaalub apteegireformi ärajätmist senisel kujul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1572367140000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Koalitsiooni apteegireformi töörühm arutas teisipäeval teiste muudatusettepanekute seas võimalust, et loobutakse nõudest, mis keelab ravimite hulgimüügiga tegeleval ettevõttel apteeke omada. Samuti on võimalus, et seadusest kaotatakse proviisoromaniku nõue.

Kui kaotada apteegireformist nõue, et ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte ei tohi samal ajal apteeke omada, ning loobuda ka nõudest, et apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, tähendaks see sisuliselt apteegireformi sellisel kujul ärajäämist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paarikümne ettepaneku seas olid ka need kaks koalitsiooni loodud apteegireformi senist käiku hindavas töörühmas teisipäeval arutlusel.

"Täna neid otsuseid pole tehtud ja teiseks on küsimus selles, mis on siis need kaalutlused või põhjused, et midagi muuta. Need tuleb selgelt läbi arutada, läbi vaielda. Mina olen öelnud, et proviisoromandi seadustamine nii, nagu kümnes Euroopa Liidu riigis, näiteks Soomes, Taanis, Saksamaal, mitmel pool Kesk-Euroopas, on põhjendatud, see on mõistlik, see aitab tagada apteegiteenuse suurema sõltumatuse," kommenteeris sotsiaalminister Tanel Kiik (KE).

Teised koalitsioonipoliitikud näevad, et reformi tänasel kujul ellu viia ei saa. Umbes 500 apteegist ei vasta reformi nõuetele 329 ehk neil ei ole proviisorist omanikku või kuuluvad need hulgimüügiga seotud ettevõtetele.

"Me näeme väga selgelt, et eksisteerib oht, et Eestis läheb terve hulk apteeke kinni. Lähevad kinni väikestes kohtades, lähevad kinni ka minu valimisringkonnas Mustamäel ja Nõmmel. Kui sul jääb alles 30 apteegist 20, siis see ka tähendab kättesaadavuse vähendamist," rääkis rahandusminister Martin Helme (EKRE).

"Nelja ja poole aastaga on tekkinud juurde ainult 40 proviisorist omanikuga apteeki, mida on ilmselgelt liiga vähe, sest selle reformi lootus ja eesmärk oli, et neid tekib juurde ligi 300. Sellise tempoga liikudes kindlasti see reform 1. aprill 2020 sellisel kujul ei saa jõustuda," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE).

"Kõige mõistlikum, kui me suudaksime seadustada tänase olukorra ehk apteekide omanikud võiksid olla erinevad füüsilised ja juriidilised isikud. Ja kui vaadata, siis patsiendid-inimesed on tänase süsteemiga rahul. Kindlasti on meie huvi see, et aprillist ei tekiks probleemi, mis meie hinnangul tänase seaduse kehtima hakkamisel oleks," kommenteeris sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul (I).

Sibul ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tema hinnangul ei ole praegune valitsuskoalitsioon ravimiseaduse muutmist senisel kujul toetanud.

"Poliitiline olukord on muutunud vahepeal. Koalitsioonis on erakond, kes seaduse vastuvõtmisel ei olnud isegi parlamendis. Täna on tegu valitsuserakonnaga. Kui ma räägin oma erakonnast, siis meil 23 liikmest kolm inimest toetasid seda reformi nagu ta täna on jõustunud. Ma väidan, et tänane koalitsioon ei ole seda seadust sellisel kujul kuidagi toetanud. Kui me nüüd, selle seaduse eluajal jõuame sinna, kus see reform peaks jõustuma ja me pole seda toetanud, on mõistlik seda ümber vaadata," rääkis Sibul.

Arutelule lisab oma osa, et reformi ärajäämine on apteegikettide soov, kusjuures suurima apteegiketi Apotheka omanik Margus Linnamäe kuulub ise Isamaasse ning on erakonda toetanud. Tema äripartner Ivar Vendelin annetas aga 100 000 eurot Keskerakonnale.

Poliitikud ütlevad, et reformi arutelul puudub ärimeeste kuuluvuse ja annetustega seos. Ka Sibul kinnitas, et reformi soovitakse muuta ärimeeste huvides.

Apteegireformi arutelu jätkatakse koalitsioonis järgmisel nädalal.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: