"Esimene stuudio" kaardistas Eesti huvisid Euroopa uue eelarveperioodi eel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Esimene stuudio" Brüsselis. Autor/allikas: ERR

"Esimene stuudio" kaardistas seekord Eesti huvisid Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi eel. Oma seisukohti selgitasid europarlamendi liikmed Brüsselis.

Türgi ja NATO

Sven Mikseri (SDE) hinnangul ei tähendanud Türgi ähvardus Poola ja Baltimaade NATO kaitseplaani mitte toetada enamat kui kiuslikku lehmakauplemisviisi, et saada oma tahtmist muudes küsimustes.

"See oli Erdoganile võimalus, vaevalt tal midagi Baltimaade või Poola vastu on. Lehmakauplemise kägius vajutatakse sageli hädapidurit mingil muul teemal," selgitas Mikser poliitilisi läbirääkimisi.

Urmas Paet (RE) tõdes, et ega selline avalik kemplemine alliansi liikmete vahel hea toon ei ole ning meenutas, et Türgi on oma suhteid ka varem mitmete liikmesriikidega rikkunud.

Andrus Ansip (RE) seevastu tõdes, et Türgil on konflikte teistegagi olnud ning ta ei ületähtsustaks seekordset.

"Praegune tundub väikese nagistamisega," ütles ta, meenutades ajas kaugele ulatuvaid diplomaatilisi suhteid Eesti ja Türgi vahel.

Jaak Madison (EKRE) avaldas lootust, et Türgi on oma vigadest õppinud.

Marina Kaljurand (SDE) rõhutas, et sõjalist appiminekut fikseeriv artikkel 5 on allinasi nurgakivi ja selliseks ka jääb.

"Artikkel 5 on väga tõsine kohustus," toonitas ta, lisades, et ega ka mitte ühtegi relvastatud rünnakut ega sõda ei alustata uisapäisa.

Mikser toonitas, et liikmesriikide vahel peab suhteid hoidma nii headena, et kõik oleksid valmis tõelise hädaohu korral artikkel 5 rakendamisel ka appi tulema ega kasutaks vetoõigust.

Jaak Madison kaitses Mart Helme väljaütlemisi Soome ajakirjanikule plaan B väljatöötamiseks Eesti kaitsevõime tõstmisel. Tema sõnul peab Eesti panustama, et suurendada koostööd naabritega ja iseseisvat kaitsevõimet, pikendama reageerimisaega, kuni liitlased Eestile appi jõuavad, kui vaja.

Paeti hinnangul tuleks aga keskduda üksnes plaanile A, ajades seda maksimaalselt rammusaks. Tema hinnangul oli ka Madisoni jutt nimelt plaan A osa.

Ansip hoiatas, et kui Eesti valmistab ette plaani B, siis ei motiveeri see meie liitlasi ohu korral appi tulema, sest nad jäävad lootma meie enesepäästmisvõimekusele, mida plaan B endast kujutama peaks.

Mikser nimetas Helme väiteid väga kehvaks diplomaatiaks, sest valitsusliikmed saavad alati esindada üksnes valitsuse seisukohti ning seal ei eristata kellegi soleerimist, samuti peavad sõnumid olema ühtsed, et mitte kimbatusse sattuda.

"Valitsuse tasemel peab olema koordineeritus, et mitte rikkuda riigi mainet," rõhutas Mikser.

Kliimapoliitika

Jaak Madison ei eitanud, et inimesel on kliimasoojenemisel samuti oma roll, ent leidis, et Euroopa on kliimahüsteeriaga hulluks läinud ja muu maailm ei saa sellest aru.

Ta tõi näiteks biolisandiga kütuse, mis on hoopis kahjulikum keskkonnale kui tavaline kütus.

Madisoni hinnangul asetab Euroopa ennast väga küsitavasse ja haprasse olukorda, kui oma majandust kliimameetmetega nõrgestama asub.

Ansip ei julgenud hinnata, kas ambitsioonikad kliimaeesmärgid suudetakse tähtajaks täita, kuid väitis, et eesmärke seades ja raha planeerides tehakse siiski arvutusi, mistõttu võib eesmärk - vähendada süsinikuheidet 2030. aastaks kolmandiku võrra - olla tehtav, vähemalt on oluline selles suunas teele asuda.

Mikseri hinnangul võidab see, kes kiiremini innovaatilisemaid tehnoloogiaid kasutusele võtma asub. Ta tõi näiteks nii laevu, mis suudavad LNG-l liikuda kui lennukeid, mis varasemast palju vähem kütust tarbivad - suund on õige.

Marina Kaljurand toonitas, et liimaeesmärkidest ja -summadest on veel vara rääkida, enne kui seadusandlikku teksti valmis pole, kuid see peaks juhtuma saja päeäva jooksul, siis on Euroopa Komisjon lubanud sellega valmis saada. Kuid tema hinnangul oleks konkreetne algatus juba seegi, kui kogu europarlamendi aparaat lõpetaks Strasbourg'is istungite korraldamise, sest veoautotäite ja lennukite kaupa kogu dokumentatsiooni kolimine iga kuu on keskkonnale ränk koorem.

Ansip oli kriitiline eelrafineerimistehasele 200 miljoni euro andmise suhtes, mis peaks olema erasektori huvi rahastada, seda enam, et see tootmine on vastupidises suunas Euroopa võetud kliimasuunaga. Mikser sekundeeris talle, et kui erasektor pole valmis seda investeerimisriski võtma, ei peaks seda ka maksumaksja tegema.

Madisoni hinnangul aga ei tohiks Eesti energiasektorit nõrgestada olukorras, kuis võib selguda, et Euroopa omale uue kliimapoliitika ajamisel liitlasi ei leia ning lihtsalt nõrgestab end majanduslikult.

Taristu

Europarlamendi liikmed nõustusid, et Eesti peaks nii Soome kui Läti-Leeduga suutma paremini koostööd teha Rail Balticu realiseerimiseks, sest tegemist on Eesti jaoks strateegilise projektiga, mis vaatamata raskustele ja erimeelsustele vajab realiseerimist. Eelarvestamises ja omaosaluses on esinenud segadust, ent see tuleb ära siluda ja eesmärgi nimel edasi töötada.

Madison lisas, et Eesti peab olema valmis ka laenu võtma, et viimaks valmis ehitada neljarajalise Tallinna-Tartu maantee, mida mitmed valitsused on lubanud teha, ent pole siiani sellega hakkama saanud. Tema hinnangul on laenuvõtmine selleks kõige mõistlikum viis ning pikas perspektiivis aitab see kogu Eesti majandusarengule kaasa.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: