Ungari ja Eesti peavad mõlemad ÜRO ränderaamistikku ohtlikuks dokumendiks ja keelduvad tunnistamast seda kohustuslikuna oma riigile, kuna ränne on riikliku suveräänsuse küsimus, edastas väljaanne Hungary Today Szijjarto sõnu kohtumisejärgsel pressikonverentsil. Kaks riiki teevad koostööd, et peatada selle leppe osade varjatud ellurakendamine, kui selle tervikuna heakskiitmine on ära hoitud, lisas Ungari välisminister. Ungari ja Eesti koos teiste riikidega teevad koostööd eelhoiatussüsteemi raames, et vastastikku teineteist teavitada, kui ränderaamistikule viidatakse teistes dokumentides või seda tahetakse inkorporeerida rahvusvahelisse õigusesse, lisas Szijjarto.

Ungari välisministri sõnul on rändeleppes riigid klassifitseeritud kolme rühma: rände lähte-, transiit- ja sihtriigid, kuid tema sõnul on olemas ka neljas rühm - riigid, mis ei soovi mitte mingil kujul rändeprotsessides osaleda. Ungari soovib lasta oma kodanikel otsustada, keda nad riiki lubavad ja keda mitte, märkis Szijjarto.

Szijjarto teatas ka, et Ungari ja Eesti leppisid kokku lahendada demograafilisi väljakutseid sündivuse toetamise, mitte aga migratsiooniga.

Ungari välisministri sõnul on Eesti NATO ja Euroopa Liidu liikmena Ungarile tähtis liitlane ja samasuguste vaadetega mitmetele olulistele maailma ja Euroopa tulevikku puudutavatele teemadele.

Reinsalu ütles Ungari meedia teatel, et kahe riigi vahel pole "avatud küsimusi" ning Eestil ja Ungaril on rahvusvahelistele suhetele sarnane vaade. Rände osas ei ole muud lahendust kui efektiivne piirikontroll, lisas Reinsalu, tänades ka Ungarit, kes on panustanud Eesti julgeolekusse. Szijjarto ütles, et Ungari on tänavu osalenud Balti riikide õhuturbes nelja kuu jooksul.

Eesti välisministeeriumi pressiteate kohaselt arutas Reinsalu esmaspäeval Budapestis oma Ungari kolleegiga muu hulgas Euroopa julgeolekut, transatlantilist ühtsust, rännet ja Euroopa Liidu laienemispoliitikat.

Välisminister Reinsalu tänas Ungarit aktiivse panuse eest Balti riikide julgeolekusse, näiteks juhtides alles hiljuti NATO õhtuturbemissiooni Leedus Šiauliais. Samas toonitas Reinsalu, et Venemaa jätkuv agressioon Ukrainas on julgeolekuoht Euroopale laiemalt, mistõttu on eriti oluline hoida ühtset transatlantilist joont ja pidada kinni Euroopa Liidu Venemaa-suunalisest poliitikast.

Ministrid arutasid ka rännet ja aktuaalseid Euroopa Liidu küsimusi, sealhulgas uut eelarveperioodi, Brexitit ja Euroopa Liidu laienemist. "Üks küsimus, kus Eesti ja Ungari on igati samameelsed, on Euroopa Liidu laienemispoliitika. Euroopa Liit ei tohi Lääne-Balkani riikidele selga keerata, vaid olema neile reformipüüdlustes usaldusväärne ja julgustav partner," sõnas Reinsalu pressiteate vahendusel.

Kahepoolsetest teemadest tõstatus eduka kultuurikoostöö jätkamine ja võimalus suuremaks majanduskoostööks. Ühe olulise näitena tõi Reinsalu Kolme mere algatuse ning kutsus Ungarit ja kohalikke ettevõtteid üles võtma aktiivselt osa 2020. aastal Tallinnas toimuvast tippkohtumisest.

Lisaks tutvustas välisminister Eesti peatselt algavat valitud liikmesust ÜRO Julgeolekunõukogus ja sai ülevaate viimastest arengutest Ungaris, teatas välisministeerium.

Paet: Ungari järgi joondumine Eestit ei tugevda

Eksvälisminister Urmas Paet kristeeris Reinsalu Ungari-visiidil kõlama jäänud seisukohti ning leidis, et ÜRO Julgeolekunõukogusse valitud Eesti alustab uuel aastal selle mittealalise liikmena tööd teistsuguselt positsioonilt kui see, millelt valimiskampaaniat tegi.

"Eesti kindlasti ei pea ÜRO rändeteemalist deklaratsiooni ohtlikuks, sest siin on piisavalt tervemõistuslikke inimesi. Mõned tegelased praegusest valitsusest ei võrdu kaugeltki Eestiga," kirjutas opositsioonilise Reformierakonna liige Paet sotsiaalmeedias.

"Samas pole peaministril ja teistel ministrite nõukogu liikmetel vaja ajada mõttetut juttu, nagu Eesti valitsuse aetav välispoliitika pole muutunud. On küll muutunud ja kahjuks Eesti nurkamaalimise suunas. Näiteks ÜROs on Ungari riik, kes praeguseks blokeerib juba ka Euroopa Liidu ühisseisukohti isegi Lähis-Ida teemal, mille tulemusel ei saanud EL oma seisukohti ÜRO Julgeolekunõukogus isegi esitada. See on puhtakujuline Euroopa ja Euroopa Liidu positsioonide rahvusvaheline nõrgestamine, millest võidavad ennekõike Hiina ja Venemaa," tõdes Euroopa Parlamendi liige Paet.

"Ja nüüd siseneb sellise kuvandiga Eesti valitsus uuest aastast ÜRO Julgeolekunõukogusse, kus nii muu maailm kui meie Euroopa liitlased eeldavad Eestilt sõnapidamist ning neist hoiakutest kinnipidamist, mille järgimise ja tutvustamise eest Eesti üldse koha ÜRO Julgeolekunõukogus sai," lisas eksvälisminister.

"Koos Ungari valitsusega kentsakaid avaldusi tehes Eesti rahvusvaheline positsioon kahjuks kuidagi ei tugevne," tõdes Paet kokkuvõtteks.