"Me oleme tõsiselt mures seoses Türgi sõjaväeoperatsioonidega Süüria kirdeosas," teatasid pärast erakorralist kohtumist ühisavalduses Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola.

"Kutsume Türgi võime üles pealetungi peatama," lisati teadaandes.

Türgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas neljapäeval Türgi vägede pealetungiga Süürias sügavat muret.

"Ma tahan väljendada sügavat muret olukorra pingestumisega seoses, kui me oleme tunnistajaks vägivalla hoogustumisele Süüria idaosas," ütles Guterres pressikonverentsilm Kopenhaagenis.

Eesti saab ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeks 2020. aasta algusest.

ÜRO julgeolekunõukogu kaalub Türgi ärgitamist diplomaatiale kurdidega

ÜRO julgeolekunõukogu kaalub USA koostatud teksti, milles ärgitatakse Põhja-Süürias pealetungil Türgit naasma diplomaatia teele, ütlesid diplomaatidest allikad neljapäeval.

Riigid kaaluvad teksti pärast erakorralist kohtumist neljapäeval. Seal ei suutnud nõukogu viis Euroopa liiget veenda ülejäänud kümmet liiget nõustuma resolutsiooniga, kus nõuti Türgil sõjaoperatsiooni peatamist.

Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola jäid oma resolutsiooniga üksi. USA teatas oma avalduses, et ei toeta Türgi operatsiooni.

Diplomaatide sõnul takistas julgeolekunõukogus ühisrinde saavutamist enim Venemaa.

Vene suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzia ütles: "Kui julgeolekunõukogust tuleb mingigi produkt, siis peab see arvestama teisi Süüria kriisi tahke, mitte ainult Türgi operatsiooni."

"See peaks rääkima seadusvastasest sõjalisest kohalolekust selles riigis," lausus ta viitega USA-le, Prantsusmaale ja Suurbritanniale.

Washingtoni pakutud tekstis räägitakse suurest murest olukorra pärast, kuid pealetungi lõpetamist ei nõuta. Dokumendis palutakse Ankaral kasutada oma eesmärkide saavutamiseks diplomaatilisi, mitte sõjalisi kanaleid.

Lisaks ärgitatakse kaitsma tsiviilisikuid ning rõhutatakse, et põgenike tagasisaatmine peab põhinema vabatahtlikkusel.

Teksti kommenteeritakse Eesti aja järgi kuni reede kella 17-ni. Seejärel dokumendist kas loobutakse või liigutakse edasi heakskiitmise poole, ütlesid diplomaadid.