Apteekide ühendus: uste sulgemine oli poliitiline demonstratsioon ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti apteekide ühenduse juht Timo Danilov ütles ERR-ile, et inimestele ei saanud apteekide sulgemisest varem teada anda, kuna sulgemine oli erakorraline.

Millal tehti otsus, et kõik nõuetele mittevastavad apteegid täna kell 14 oma uksed sulgevad?

Tegemist oli erakorralise sulgemisega. Ei midagi enamat. Ja eesmärk väga selge: lihtsalt muud varianti enam meil ei ole üle, kui näidata, mis saab olema 1. aprillil, kui suur osa sulgemisohus apteekidest tegelikult ka suletakse.

Millal tehti see otsus?

Otsus tehti täiesti käigult. Apteekide ühendus omab väga selgepiirilist ülevaadet sellest, mida võib ja mida ei või teha.

Mis kell tehti see otsus?

Kindlasti selliseid kellaajalisi täpsustusi ma ei saa ega teagi teile anda. Tegemist on poliitilise demonstratsiooniga ravimipoliitilise diskussiooni käigus ja eesmärk on väga selge ja ühene.

Te olete Eesti apteekide ühenduse juht. Mis kell tehti see otsus?

Nagu ma ütlesin. Otsuse kujunemise väga selged detailid ei olegi ausalt öeldes praegu väga olulised. Siit ei maksa otsida mitte midagi enamat, kui lihtsalt poliitilist demonstratsiooni. Siin ei ole ühtegi kokkulepet ettevõtjate vahel. Ja täpselt nii ta ongi.

Kas kõik ettevõtjad siis avastasid punkt kell 14, et nüüd pannakse uksed kinni?

Üldse mitte seda. Selge on see, et Apteekide ühenduse koosseisus liikmed poliitilist aktsiooni arutasid. Eks suuresti oli selle asja ajendiks ka eilne riigikogu otsus.

Näiteks ühte Tartu Apotheka apteeki tuli täna teade, et võite enda töötajatele aktsioonist rääkida 15 minutit enne kella 14 ja inimestele peab see tulema üllatusena. Miks nii?

Tegemist oli erakorralise sulgemisega. Tegemist ei olnud planeeritud sulgemisega. Ja see sulgemine kestab väga lühiajalist aega. Ma ei ütle sõna "erakorraline" niisama, vaid see vastab ära kõik need küsimused, mida te küsite. Tegemist ei olnud etteplaneeritud üritusega. Asi toimus äkitselt.

Miks inimestele varem teada ei antud?

Üldjuhul erakorralised asjad niimoodi sünnivad. Kui me oleks suutnud anda varem teada, siis ei oleks ju tegemist erakorralise loomuga sündmusega. Erakorraline ja hiline teatamine käivad väga selgelt käsikäes.

Arvestades inimeste vajadust oma käikusid planeerida, seda, et proua teaks, kust ta oma valuvaigisti või südamerohu kätte saab, miks te seda aktsiooni näiteks homme või ülehomme ei korraldanud?

Kas on vahet, kui me teeme seda homme või ülehomme, kui me räägime elanike trajektooridest? Minu meelest ei ole. Mis puudutab elanikkonda, siis minu siirad vabandused ebamugavuste pärast. Aga ma toonitan, et see olukord vaatab meil vastu ka 1. aprillil. Tegemist on väga suure rahvatervise küsimusega ja sellele tuleb tähelepanu juhtida.

Kõigile apteekidele saadeti ühesugused sildid, mis ustele panna. Käisin ise linna peal, lugesime koos inimestega, kes tahtsid rohtu osta ja mitte keegi ei saanud aru, kus on mõni avatud apteek. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ütles, et see info peaks seal ikkagi kirjas olema. Miks ei olnud?

Meie lahendasime selle nii, et saab vaadata ravimiameti kodulehelt. Ka see on üks viis, kuidas anda inimesele märku, kust ta saab infot lähima apteegi kohta. Meie nägime seda silti ja selle nõuetelevastavust just niiviisi.

Kas abi vajav proua pidanuks siis vastava veebiaadressi meelde jätma, minema mõne sugulase juurde või avalikku internetipunkti ja sealt endale tarviliku apteegi üles otsima? Või kuidas talle sellest sildist abi oli?

Minu meelest me keskendume hoopis valele asjale. Jah, antud juhul on tegemist ebamugavusega. Aga suurt pilti vaadates, kui apteegireform rakendub mõne kuu pärast, mis saab siis? Kuidas siis elanikud saavad kätte harjumuspärasel viisil oma ravimid? Need on küsimused, mida küsitakse kahjuks liiga vähe. Ja nüüd, antud hetkel me keskendumegi sellele, mis on kirjas sildil.

Kas te tunnete, vaadates meedias nähtud tagasisidet, et see aktsioon aitab teid kuidagi konstruktiivsema lahenduseni või parema aruteluni?

Me oleme viis aastat osalenud debattides, aruteludes, lugematu arv ümarlaudasid sotsiaalministeeriumis, ravimiametis, mitmel pool mujal. Meil absoluutselt mitte midagi muud ei ole üle jäänud, kui selline asi korraldada. Mis saab edasi apteegireformiga? Minu siiras lootus on, et apteegid jäävadki avatuks.

Sotsiaalminister esitas riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepanekud, kuidas apteegireformi korraldada. Tema viiks reformi läbi etappidena alates 1. aprillist kuni 2023. aastani. Kas see kõlab vastuvõetavana?

Ma pole veel neid ettepanekuid näinud. Ja see ei lahenda ära meie küsimust, kust tulevad need proviisorid ja vahendid, et tänased omanikud tunneksid endal olevat sellist garantiid, et 20-25 aastat varasse investeeritud vahendid ei lasta lihtsalt allavett. Need küsimused on endiselt vastamata ja eks nüüd selle etapiviisilise ülemineku üle algab debatt. Aga esmapilgul ma ütlen küll, et etapiviisiline või mitte, siis reform on sisutu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: