"Iraan on lubanud ja kindlasti ka kavandab kättemaksuaktsioone. Need võivad ilmneda üsna mitmel kujul. Iraan on olnud pingete kruvijaks mitmes regiooni konfliktis, olgu Iraagis, Süürias või Liibanonis. Kindlasti tasub meenutada ka hiljutisi Iraani osalusel toimunud rünnakuid Saudi Araabia naftarajatistele. Nii et Iraanil on kindlasti võimalusi ohustada või kahjustada potentsiaalselt Ameerika huve mitte üksnes rünnakuga otseselt Ameerika Ühendriikide vastu, vaid ka rünnakutega mitmete Ameerika liitlaste vastu regioonis," ütles Mikser ERR-ile.

Mikser rääkis, et määramatust on palju ja juba esimestel tundidel pärast rünnakut täheldati, et nii regiooni aktsiaturud on läinud langusesse kui ka naftahinnad on pööranud tõusule.

Küsimusele, kas see rünnak oli rahvusvahelise õiguse rikkumine, vastas Mikser, et rahvusvahelise õiguse piirjooned sellistes küsimustes on võrdlemisi ähmased.

"Ameerika Ühendriikide enda sisepoliitikas on juba demokraadid kindlasti osaliselt ka valimiseelses õhustikus rõhutanud, et rünnak sooritati ilma informeerimata kongressi demokraatidest liidreid. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt selline täpsem analüüs kuulub rahvusvahelise õiguse spetsialistidele. On selge, et rahvusvaheliselt sanktsioneeritud see rünnak ei olnud, aga seda kindlasti ei olnud ka Iraani mahitusel ja osalusel toimunud rünnak Ameerika Ühendriikide saatkonna vastu Bagdadis. Ameerika Ühendriigid kindlasti jätavad endale alati õiguse ka sellistele sündmustele reageerida," kommenteeris Mikser.

Iraagis hukkus ööl vastu reedet USA raketilöögis Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani. Rünnakuks andis käsu president Donald Trump, teatas Pentagon ametlikus avalduses. Iraan on lubanud USA-le karmi kättemaksu.