Kreeka visiidi katkestanud Netanyahu: USA-l on õigus enesekaitseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Autor/allikas: Imago/Scanpix

Erandkorras Kreeka visiidi katkestanud Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles Iraani revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleimani hukkumist USA õhurünnakus kommenteerides, et Ameerika Ühendriikidel oli õigus end kaitsta.

"Nii nagu ka Iisraelil on õigus enesekaitseks, on ka Ameerika Ühendriikidel täpselt sama õigus," vahendas Reuters Iisraeli valitsusjuhi sõnu.

"Qassem Soleimani oli vastutav USA kodanike ja paljude teiste süütute inimeste hukkumise eest. Ta oli kavandamas uusi rünnakuid," selgitas Netanyahu lennujaamas, kui oli kiirkorras katkestamas visiiti Kreekas.

"President [Donald] Trump väärib kogu kiitust kiire, jõulise ja otsustava tegutsemise eest. Iisrael seisab USA kõrval võitluses rahu, julgeoleku ja enesekaitse nimel," lisas iisraeli peaminister.

Analüütikud on prognoosinud, et üks viis, kuidas Teheran mõjuvõimsa kindrali tapmise eest kätte maksma asub, on erinevad rünnakud Iisraeli vastu, näiteks kasutades Iraani poolt toetatud ja Liibanonis ning Süürias tegutsevat terrorirühmitust Hezbollah või Gaza sektori palestiinlaste rühmitusi.

Pentagoni teatel sooritati Iraagis täppisrünnak, mille tagajärjel hukkusid Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani ning Iraani-meelse Iraagi poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis.

Kindral Soleimanit peeti juba aastakümneid üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning Iraani mõjuvõimu kehtestamises Lähis-Idas - näiteks Iraagis, Süürias, Palestiina aladel ja Jeemenis - oli tal täita võtmeroll.

Märkimisväärne on ka see, et käesoleva aasta aprillis lisas USA Iraani revolutsioonikaardi ja üksuse Quds terroristlike organisatsioonide nimekirja. Üldiselt pole USA sellesse nimekirja lisanud organisatsioone, mis on ametlikult mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi võimustruktuuri osadeks.

Õhurünnak järgnes USA Bagdadi saatkonna piiramisele tuhandete meeleavaldajate poolt. Viimaseid olid tegutsema ässitanud just Iraani taustaga rühmitused.

President Trump on hetkel keerulises olukorras, sest maailma telekaamerad otsivad praegu agaralt märke USA mõju kahanemisest rahvusvahelisel areenil ja aasta alguses ollakse silmitsi kriisiga nii Lähis-Ida kui ka Korea poolsaarel. Samas pole ta ise kunagi näinud strateegilist väärtust selles, et USA väed Iraagis ja või laiemalt Lähis-Idas viibivad ning näiteks Süüria ja Afganistani puhul on ta astunud ka konkreetseid samme vägede tagasitõmbamiseks.

Seega kuna Trump nüüd Iraanile vastulöögi andis, võib ta saada Lähis-Idas sõja, mida ta ise ei soovi. Kui ta aga midagi poleks teinud, oleks tal olnud jälle oht jätta mulje, mis meenutab tema eelkäijat, demokraat Jimmy Carterit, keda ka Trump ise on oma retoorikas toonud esile kui näidet nn nõrgast presidendist ja toonud esile tema käitumist aastatel 1979-1981 aset leidnud Iraani pantvangikriisi ajal.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: