"Loomulikult kogu info ei ole meil veel käes, aga fakt on see, et me seisame koos USA liitlasega olukorras, kus ameeriklased kaitsevad nii diplomaate kui ka sõjalisi rajatisi Iraagis ja mujal Lähis-Idas," ütles Luik "Aktuaalsele kaamerale".

Luik meenutas, et Iraagis teenib ka Eesti üksus, mis on ühes Ameerika sõjaväebaasis. "Nii, et loomulikult jälgime tähelepanelikult seda, mis seal toimub," lausus ta.

Luige sõnul võib USA otsust toetada ÜRO harta. "Sellise teo kohta on võimalik kasutada ÜRO harta artiklit 51 ja jutt on seal riigi enesekaitsest. Antud juhul kaitseb ennast Ameerika Ühendriikide valitsus," selgitas minister reede õhtul "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus.

"USA väed ju tegelikult viibivad Iraagi valitsuse kutsel Iraagi territooriumil. See, kuidas Iraagi valitsus seda teemat tõlgendab, selgub üsna pea, sest pühapäeval tuleb kokku Iraagi parlament, kes hakkab arutama, kas see aktsioon oli õiguspärane. Muu hulgas hakatakse arutama USA vägede kohalolekut," lisas ta.

USA rünnakut arutatakse ka ÜRO Julgeolekunõukogus, mille ajutiseks liikmeks Eesti sai. Luige sõnul ei ole aga teada, mida julgeolekunõukogu oma istungil selles küsimuses teeb. "Eestile on see esimene niisugune kondiproov väga keerulises küsimuses," tõdes ta.

Luik tuletas meelde, et USA on kuulutanud rünnakus hukkunud kindral Qasem Soleimani väeüksuse Quds terroristlikuks organisatsiooniks.

"Siin tuleb arvestada, et droonide kasutamine - antud juhul oli tegemist just droonirünnakuga - ei ole midagi eripärast, sest näiteks Ameerika Ühendriigid kasutavad droone laialdaselt Afganistani territooriumil ja näiteks paljud terroristlike organisatsioonide juhid on selle läbi oma otsa leidnud. Meenutan, et USA on ka Quds väeüksuse, mille juht kindral Soleimani oli, kuulutanud terroristlikuks organisatsiooniks," rääkis ta.

Iraani kättemaksulubaduste kohta ei osanud Luik praegu midagi konkreetset öelda. "Seda on praegu väga keeruline spekuleerida. Ma usun, et lähematel päevadel midagi eriti ei juhtu, aga risk, et mingisugune sõjaline vastulöök USA huvide vastu viiakse läbi, on olemas," kommenteeris Luik.

Minister tõdes, et tegemist võib olla suure Lähis-Ida muutva sündmusega. "USA on just praegu otsustanud saata 2000-3000 meest piirkonda, Teherani valitsus on vandunud tulist kurja ja kättemaksu. Ma isiklikult pean ebatõenäoliseks, et iraanlased lähevad otseselt USA kaitsevägede vastu - see on üliriskantne ja kindel kaotus. Aga iraanlased kindlasti kasutavad võimalusi hübriidrünnakuks. Näiteks äsja pommitati Saudi Araabia naftatööstusi. On täitsa võimalik, et see teema tuleb jälle üles," selgitas Luik.

Iraagis hukkus ööl vastu reedet USA raketilöögis Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani. Rünnakuks andis käsu president Donald Trump, teatas Pentagon ametlikus avalduses. Iraan on lubanud USA-le karmi kättemaksu.