TÜ kliinikumi nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas ütles ERR-ile, et nõukogu vaatas läbi neile tulnud pöördumised ning kuulas juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete selgitusi. Lisaks konsulteerisid nõukogu liikmed eri osapooltega ja leidsid, et kõigil osapooltel on väga suur ühisosa.

"Ühisosaks on see, et reformidega tuleb edasi minna. Keegi ei kahtle reformide vajalikkuses. Kindlasti on tarvis TÜ kliinikumi karjäärimudelit uuendada, ka strateegilised reformid ellu viia selle aasta lõpuks, nii nagu ka juhatusel on nõukogu mandaat olemas. Ja me leiame, et selle ühisosa pealt on võimalik Priit Eelmäel jätkata juhatuse esimehe ülesannetes, et ellu viia need sammud, mis on planeeritud," lausus Klaas.

Tema sõnul andis nõukogu juhatusele ülesande kutsuda kokku töörühm, kuhu kuuluvad eri osapoolte esindajad, et rääkida läbi kõik tähtajad ja muudatuste läbiviimise vormid ja viisid. Töörühma koosseisu, konkreetsed tegevused ja eelarve peab juhatus nõukogule esitama järgmisel nõukogu koosolekul, mis toimub jaanuari lõpus.

"Juhatuse esimees peab olema senisest rohkem avatud mõttevahetusteks, diskussioonideks ja arvestama tagasisidega," lisas Klaas.

Küll aga ei lükku tema kinnitusel edasi lõppeesmärk viia kliinikumis reform läbi ja kehtestada karjäärimudel selle aasta lõpuks, kuna see on väga vajalik.

Eelmäe teatas eelmisel kolmapäeval ravinõukogu koosolekul kliinikute juhtidele planeeritava juhtimis- ja karjäärimudeli elluviimise ajakavast. Kõigile pakuti tähtajatuid ametikohti, kuid juhikohad oleksid muutunud tähtajaliseks ja senistele juhtidele pakuti võimalust neile kohtadele kandideerida.

Seepeale esitas 16 kliinikujuhti Eelmäele umbusaldusavalduse ning nad palusid kliinikumi nõukogul juhatuse esimees usalduse kaotamise tõttu tagasi kutsuda.

Eelmäe ütles, et ei ole veel kliinikute juhtidega suhelnud, kuid kavatseb seda teha, et reformile uus ajakava välja mõelda ning ka sisu uuesti üle vaadata. Eelmäe vabandas oma reljeefse juhtimisstiili pärast ning andis lubaduse ennast muuta.

"Need vead, mida mina olen teinud, on nii taktikalist laadi ja osaliselt võib-olla ka selgesõnaline ja konkreetne väljendusviis on mõjunud inimestele halvasti. Sellepärast ma kindlasti olen valmis ka vabandama ja palungi siinkohal vabandust inimeste ees, keda see otseselt solvas või puudutas," rääkis Eelmäe.

Ta lisas, et reformi esialgne 1. aprilli tähtaeg lükkub edasi.

Umbusaldajad: usaldust pole võimalik taastada

Üks umbusaldusavalduse allkirjastanutest, TÜ Kliinikumi sisekliiniku juhataja ja TÜ meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kommenteeris ERR-ile, et nende käest Eelmäe vabandust palunud ei ole, samuti ei ole nad nõukogult oma pöördumisele veel ametlikku vastust saanud.

"Kogu info on tulnud kas telefonivestluste või meedia vahendusel," kommenteeris Lember nõukogu senist suhtlemist.

"Meile seda vabandust esitatud ei ole. Me saime e-maili, kus on teatatatud, et ajakava ei ole enam jõus, juhatus jätkab infotundidega ja palun andke teada, kui soovite kohtumist. See on ainus kontakt, mis toimunud on," vahendas Lember juhatuselt saadud infot.

"Kriis on ikka nii suur, et ka patsientide ravi saab juba häiritud ja kogu personal on sellest häiritud," kirjeldas Lember raviasutuses valitsevat olukorda.

"Nii et minu meelest kõik sammud, mis aitaksid seda kriisi lahendada, oleksid väga vajalikud. On püütud jätta muljet, justkui probleem oleks reformides, karjäärimudelis, milles iganes. Meie pöördumise küsimus oli ju juhatuse esimehe juhtimises - juhtimisstiilis, viisis ja suutlikkuses neid reforme ellu viia," toonitas Lember.

Ta rõhutas, et küsimus pole koostöösoovi puudumises, nagu avalikkusele võib olla moonutatud mulje jäänud.

"Küsimus pole kliinikujuhtide soovis mitte reformida, mitte teha muudatusi ja elu eest oma kohtadest kinni hoida - kaugel sellest. Tähtajalised lepingud, millest räägitakse - me oleme kõik harjunud sellega ja pikka aega olnud tähtajaliste lepingutega tööl, nii ülikoolis kui kliinikumis, nii et see, millele püütakse praegu osutada, see on kindlasti väärinfo," ütles Lember. "Kindlasti on kõik kliiniku juhatajad valmis endiselt nendes reformides kaasa lööma, ees vedama. Ülikooli meditsiinivaldkonna poolt on meil valmisolek töörühmi moodustada ja me mõtlesime, et realistlikult võiks see töö valmis saada juba 1. septembriks. Praegu me küll ei näe seda võimalust, et saadame asja komisjoni - komisjon ei lahenda usalduskriisi, usalduskriis on selline kategooria, mis on või ei ole - seda ei saa komisjonis lahendada."

Lemberi sõnul pole usaldust taastada praegu võimalik.

"Ka see meie eelmise nädala avaldus ei olnud ju kergekäeliselt tulnud. See üksmeel, millega kliinikute juhid ja direktorid seda väljendasid, see on ikkagi pikalt kogunud protsessi lõppfaas. Ma küll praegu ei näe, et see võimalik oleks," hindas Lember.

Järgmiseks ootavad kliinikute juhid kohtumist nõukogu ja TÜ rektoriga.

"Asi hakkab puudutama ikkagi meditsiiniteaduse ja arstiõppe küsimusi. Kui kliinikumi töö on häiritud ja mittekonstruktiivne, siis sellel on väga otsesed järelmid, lisaks patsientidele ka tudengite õppetööle," põhjendas Lember.

Kõik umbusaldusavaldusele allakirjutanud töötavad ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas õppejõududena. Umbusaldajad süüdistasid Eelmäed selles, et ehkki lubatud on kaasavat juhtimist ja koostööd ülikooliga, ei ole tehtavaid samme arutatud ei kliinikute juhtide ega ka kliinikumi partneritega ülikoolist.

Priit Eelmäe on ametis alates 2018. aasta lõpust.