Tallinn soovib põhimaanteedega ühendatud tänavate asjus riigilt rohkem tuge ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Nelja pealinna suubuva põhimaanteega ühendatud tänavad, mis viivad lennujaama või sadamasse, peaksid Tallinna linnavõimu hinnangul olema riigiteede nimekirjas. Samuti tuleks riigiga täpsustada nende trasside hooldetingimusi. Tallinn tegi linnade ja valdade liidule ettepaneku alustada valitsusega läbirääkimisi, et ajakohastada omavalistusi läbivate teede omandivorm ja leppida kokku teehoiu rahastamine.

Kolmapäeval linnavalitsuses arutatud Tallinna teede seisundi dokumendis on olemuslikult riigiteeks nimetatud neli tänavat. Need oleksid Vabaduse puiestee alates Männiku teest kuni Pääsküla jõeni, Peterburi tee Väo ristmikust kuni Smuuli teeni, Rannamõisa tee Lõuka ristmikust kuni linna piirini ja Paldiski maantee Haabersti ristmikust linna piirini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme nõus võtma selle hoolduse enda peale, aga ehitusel me küll nagu soovime abi, sest Peterburi maantee on meil üks suuremaid teid, mis tuleb väljaspoolt Tallinna sisse ja seal on ikkagi see teeolukord üsna kehva, see remont ja projekteerimine on üsna kallis. Nii et me vaatame kindlasti riigi poole siin ja loomulikult Tallinn on alati ka ise finantseerinud," selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.

Tallinna loodab siin omavalituste liidu ja valitsuse läbirääkimistega saada selgust juba järgmise riigieelarve arutamise ajaks.

Tallinna taotles juba 2014. aastal majandusministeeriumilt pealinna alal asuvate oluliste teede kandmist riigimaanteede nimekirja. Kuni riigikohtuni käinud protsess jättis 2017. aastal taotluse rahuldamata.

"Sellist üleandmist riigile tänavate osas, mis on tegelikult kohalikud teed, selleks on vaja seadust muuta. Aga see, et linna ja riigi koostöös saaks suurema liikluskoormusega tänavaid rohkem finantseerida, see toimub juba potiitikute otsustusel ja riigieelarvest vastavate vahendite eraldamisel," märkis majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

Tallinna linnavalitsus ongi asunud seisukohale, et valitsus peaks vähemalt aitama neid olemuslikult transiitteid rahastada.

"Ega siis, kui me suudame veenda riiki, et need on vajalikud teed nii riigile kui Tallinna linnale, siis on võimalik ka teistugune rahastus, me ei pea neid ju riigiteedeks kuulutama, on võimalik Euroopa fondidest saada raha, aga see nõuab ka riigi abi," lausus abilinnapea Klandorf.

Tegelikult on juba praegu üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN-Ti kuuluvate tänavate finansteerimiseks lahendus olemas.

"Tallinn saab ühetkuuluvusfondi vahendeid kulutada. Näiteks eelmisel kahel perioodil on Tallinnale eraldatud suurusjärgus 100 miljonit eurot, mida teise kohalikud omavalitused pole saanud," sõnas Tatter.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: