Eleringi hinnangul importelektri maks põlevkivist elektri tootmist ei päästaks
Vene elektrit imporditi eelmisel aastal Balti riikidesse rekordkoguses ninf Eesti Energia hinnangul tuleks odava Vene elektri turulepääsemise takistamiseks sellele kehestada keskkonnamaksud. Eleringi hinnangul see aga põlevkivist elektri tootmist ei päästaks, sest Vene elektri asemel jõuaks Eesti turule odav Põhjamaade elekter.
Kui veel aastatel 2013 kuni 2017 müüs Venemaa Baltimaadesse elektrit kolme teravatt-tunni ringis aastas, siis juba 2018. aastal tuli üle idapiiri 5,5 ja eelmisel aastal koguni 7,8 teravatt-tundi elektrit, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kiire ekspordikasv algas 2018. aastal koos CO2 hinnatõusuga.
Koos Soome elekrivõrguga müüs Venemaa meie piirkonda mullu koguni üle 16 teravatt-tunni elektrit. See on Eesti kaheaastase tarbimise jagu.
Eesti soojuselektrijaamades moodustavad keskkonnatasud muutuvkuludest kaks kolmandikku, kuid Venemaal selliseid makse ei ole.
"Loomulikult, kui selline maksuosa omahinnas puudub, siis elekter on oluliselt konkurentsivõimelisem. Nüüd ongi dilemma, et ühtepidi me oleme Euroopas kokku leppinud väärtuspõhise maksustamise energiatootmisel ja teistpidi, me tarbime elektrit, kus need maksud ei sisaldu, mis omakorda põhjustab selle, et Eesti Energia tootis eelmisel aastal soojuselektijaamades kaks korda vähem elektrit ja muutusime massiivselt elektrit importivaks riigiks ja samal ajal kadusid töökohad," kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Eelmine Euroopa Komisjon kolmandate riikide elektrienergiale heitmekvootide maksu kehestamist ei arutatud, kuid uus komisjon on võtnud keskkonnahoiu üheks põhiteemaks.
"Eelmine Komisjon seda teemat käsitleda ei võtnud. Tänane komisjon, uus komisjon on teisel seisukohal ja siin ei saa välistada, et teatud muutused võivad tulla. Mis samme Eesti omaltpoolt on koos Lätiga astunud, on see, et kehestatada sellele elektrile, mis meie riike läbib, võrgutasud," rääkis majandusminister Taavi Aas.
Eesti ja Läti pole veel Vene elektrile infrastruktuuri kasutamise tasu kehtestanud.
Nii minister Aas kui ka Elering kinnitasid, et kuni pole toimunud sünkroniseerimist Euroopa elektirvõrguga 2025. aastal, seni jõuab Venemaa elekter meie turule.
"Kui me Venemaa elektrisüsteemist ennast lahti ühendame, siis ka elektrikaubandus Venemaaga täielikult lõpeb - ei ole liine, ei ole kaubandust," ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Tema sõnul ei tagaks Vene elektrile maksu kehtestamine seda, et Eesti elektrit oleks turul rohkem.
"Lihtsalt Vene elektri asemel sel juhul tuleks tänase CO2 hinna juures sama elekter Põhjamaadest, kuna Narva elektrijaamadest toodetud elekter on kõige CO2 hinnatundlikum," ütles Veskimägi.
Toimetaja: Merili Nael
