Eesti peaks valmistuma olukorraks, kui odav Vene elekter kaob ja tuult ei ole

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Elektrisüsteem. Autor/allikas: ERR

Eesti impordib praegu kaks kolmandikku elektrist ja seda peamiselt Venemaalt, kus erinevalt Euroopa Liidust süsinikuheitmeid ei maksustata. Kui 2025. aasta lõpus end Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendame, vajame kiiresti uusi lahendusi ja sellega tuleks juba tõsiselt tegelda, ütles Fermi energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.

Väikeste moodulreaktorite arendamisega tegeleva Fermi Energia esindaja rääkis ERR-ile, et Eesti Energia Auvere elektrijaamas toodab praegu elektrit vaid üks katel ning ka Soomest on import minimaalne, sest neil ei jagu seda endalgi.

Eestisse imporditavast elektrist enamiku moodustab Läti ja Leedu poolt imporditav Vene elekter, mis ei võimalda turuhinnal nii palju tõusta, et elekter oleks turul kallim ja Narvas saaks rohkem toota.

"Toodetakse see elekter hoopis Vene maagaasi põletades kas Kaliningradis, Valgevenes või Venemaal endal. Teine faktor, mis aasta algust on iseloomustanud, kuna just detsembri viimane nädal oli Norras ja Skandinaavias äärmiselt sademeterikas ja kogu Põhjamaades on aasta algus olnud äärmiselt tormine, siis hüdroenergia on teinud elektri hinnad hästi odavaks. Selliste hindadega on ka põlevkivist, kui ka see üks katel, mis on elektrit tootnud, olnud toota pigem kahjumlik, aga seda ei saa ka tootmata jätta, sest muidu Narva linnas ennast õhtul sooja vee all pesta ei saaks," sõnas ta.

Seda, et Eestil oleks tulnud CO2 osas endale jõulisemalt erandeid kaubelda, pidas Kallemets alusetuks ideeks.

"See on mingi naiivne ettekujutus, et Eesti oleks kuidagi seisnud Saksa, Prantsuse, Austria, Hispaania ja siis ka veel Suurbritannia sadade miljonite inimeste valikute vastu efektiivsemalt kui Poola, Ungari, Slovakkia või Bulgaaria. See on ülimalt ebapädev arusaam sellest, mis asi on Euroopa Liit," lausus ta.

31. detsembril 2025 jõuab lõpule Baltimaade elektrivõrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sünkroonalaga ning meie elektrisüsteem ühendatakse senisest Loode-Vene sageduspiirkonnast lahti. Kallemetsa sõnul on küsimus selles, mis siis saab, kui tuult ei puhu, arvestades, et elektrienergia tarbimine ei kahane, vaid kasvab.

Kallemets pidas tõenäoliseks, et Lätis-Leedus põletatakse siis väga palju Venemaa maagaasi või LNG-gaasi, aga sellega kaasneb päris suur heide, kindlasti ei ole tegu süsinikuneutraalse tootmisega ja see on ka kallim kui tänane turuhind.

Kuna Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks täieliku süsinikuneutraalsuse ja seda mitte ainult energeetikas, vaid ka transpordis, soojamajanduses ja tööstuses, rääkimata põllumajandusest, kus süsinikuheitmete nulli viimine on väga keerukas, siis seda väljakutset arvestades on Kallemetsa hinnangul täiesti asjatu investeerida ükskõik mis tootmisliiki, millega kaasneb täiendav süsinikuheide. Kui CO2 hind tõuseb, siis maagaasist tootmine saab olema täiesti konkurentsivõimetu ilma süsinikuheitmeta tootmisliikidega.

Neis riikides, kus on olemas jõed, ideaalis mägijõed, on Kallemetsa sõnul üks lahendusi hüdroenergia, kuid paljudes Europa riikides on üks suuremaid süsinikuheitmeteta toimivaid energiatootmislahendusi tuumaenergia.

"Euroopas on sada reaktorit, mis on täiesti ohutult töötanud, EL-is ei ole toimunud ühtki avariid, millega oleks kaasnenud hukkunuid, aga meil endal põlevkivikaevandustes on inimesi hukkunud või põlevkivielektri jaamades," sõnas Kallemets, kelle sõnul on tuumaenergia toimiv lahendus, mis on ohtlik vaid juhul, kui valesti käituda.

Kuna 2025. aastani ei ole enam palju aega jäänud, siis tuleks Eestil lahenduste otsimisega Kallemetsa hinnangul tõsiselt tegelda. Tuumaenergiaga selleks ajaks kindlasti valmis ei jõua ja seni tuleb elektrit importida.

Samal ajal suletakse Põhja-Euroopas juhitavaid tootmisvõimsusi väga suures ulatuses ja seda varustuskindlust, mis viimased kümme aastat Skandinaavias oli, sellisel kujul enam ei ole. Põhja-Euroopas tahavad aga nii Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Belgia kui ka Poola Skandinaavia "tasuta" varustuskindlust tarbida ning selleks ehitatakse üles võimsaid ülekandeliine.

Kallemets märkis, et teema on väga tõsine ja võib-olla oleks pidanud sellele mõtlema juba paar aastat tagasi.

"Arvan, et olukordi, kus elekter jääb tarnimata, väga palju olema ei saa, lihtsalt sellel saab olema päris kallis hind ja kindlasti ei ole see jätkusuutlik. Ja kindlasti ei suuda kõik tarbijad seda hinda maksta - ja kindlasti ei ole see süsinikuneutraalne," tõdes ta.

Odav Vene elekter on olnud pinnuks silmas Eesti Energiale, kelle juhatuse esimees Hando Sutter on varem rääkinud, et kui elekter Balti piirkonda võrdsetel alustel ei jõua, võiksid Narva jaamad mingis ulatuses tasuta CO2 kvooti saada.

Eesti Energia jäi Kallemetsa sõnastatud probleemide kommenteerimisel neljapäeval napisõnaliseks.

"Eesti Energia tegeleb konkurentsivõimelise ning kliimaneutraalsuse eesmärke toetava elektritootmise arendamisega Läänemere-äärsetes riikides, Soomest Poolani. Pakume ka edaspidi Eesti ja teiste riikide süsteemihalduritele nende vastutuse täitmiseks vajalikke süsteemiteenuseid, mis aitavad elektrisüsteemi tasakaalustada," ütles ettevõtte pressiesindaja Priit Luts.

Aastaks 2024. plaanib Eesti Energia rajada uue Enefiti tehnoloogial põhineva õlitehase, et suurendada õli, elektri ja gaasi koostootmist. Uue õlitehase ja toodangu väärtust kasvatava eelrafineerimistehase rajamine aitab lisatulu teenida ja suurendada investeeringuid taastuvenergeetika arendamisse.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: