"Ettepanekute hulgas on ka üsna huvitavaid. Näiteks tehakse ettepanek nimetada riigipea amet ümber "ülemvalitsejaks" (верховный правитель). Või siis teine idee - vähendada nende subjektide hulka, kellel on seadusandliku initsiatiivi õigus. Nii palju, kui ma mäletan, on neid praegu umbes 700 ringis," rääkis riigiduuma konstitutsioonilise seadusandluse komitee esimees Krašeninnikov Venemaa ametlikule ajalehele Rossiiskaja Gazeta.

Samuti leidub ideede seas ettepanekuid nimetada Venemaad põhiseaduses Isamaasõja võidule viidates "võidukaks jõuks" ja kehtestada õigeusk riigiusundina.

Venemaal on ülemvalitseja tiitlit varem kandnud vaid kodusõjas valgekaartlaste üheks olulisemaks juhiks olnud admiral Aleksandr Koltšak, kes hukati bolševike poolt 1920. aasta veebruaris.

Putin allkirjastas 15. jaanuaril ukaasi, mille alusel moodustati töögrupp, mis hakkab ette valmistama, kuidas riigipea poolt aastakõne ajal mainitud ettepanekud Venemaa põhiseaduse muutmiseks ellu viiakse.

Töögruppi kuulub 75 tuntud inimest erinevatelt elualadelt - on nii poliitikuid, kõrgeid ametnikke, teadlasi, kultuuriinimesi ja sportlasi.

Töögrupi kaasesimeesteks on riigiduuma konstitutsioonilise seadusandluse komitee esimees Pavel Krašeninnikov, föderatsiooninõukogu konstitutsioonilise seadusandluse komitee esimees Andrei Klišas ja akadeemik Talia Habrijeva.

Töögruppi kuuluvad teiste seas näiteks föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov, veteranide esindaja kindral Boriss Gromov, teivashüppaja Jelena Isinbajeva, teatrijuht Aleksandr Kaljagin, Kaspersky Labi kaasasutaja Natalja Kasperskaja, pianist Deniss Matsujev, ülevenemaalise kasakaorganisatsiooni juht Nikolai Doluda, Ermitaaži direktor Mihhail Piotrovski, režissöör Karen Šahnazarov, kosmonaut Valentina Tereškova ning ka kultuuriinimesena tutvustatud Zahhar Prilepin, kes tegutses omal ajal aktiivselt Venemaa toel loodud Donetski "rahvavabariigis", kus oli ka selle kunagise liidri Aleksandr Zahhartšenko nõunikuks.

Putin teatas 15. jaanuaril peetud aastakõnes plaanist muuta põhiseadust (ilma seda justkui muutmata), seejärel teatas peaminister Dmitri Medvedev valitsuse tagasiastumisest, siis tegi Putin Medvedevile ettepaneku asjuda julgeolekunõukogu asejuhi kohale ning lõpuks selgus ka peaministrikandidaat, kelleks on maksuameti juht Mihhail Mišustin.

Kriitikute hinnangul on kogu põhiseaduse muutmise plaan osa Putini strateegiast, kuidas säilitada kontroll riigi üle ka pärast oma teise järjestikuse ametiaja lõppu 2024. aastal.