Putini põhiseadusmuudatused läbisid riigiduumas esimese lugemise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1579774140000 | amCalendar}}
Foto: TASS/Scanpix

Venemaa alamkoja saadikud kiitsid neljapäeval esimesel lugemisel ühehäälselt heaks eelnõu, mis kätkeb president Vladimir Putini põhiseadusmuudatusi.

Ees seisavad veel teine ja kolmas lugemine.

Vähem kui kahetunnise debati järel hääletasid eelnõu poolt kõik 432 seadusandjat. Eelnõu on osa Putini suurest reformiplaanist, mille ta alles eelmisel nädalal välja käis.

"See oli võimas näide ühtsusest," ütles spiiker Vjatšeslav Volodin pärast hääletust Putini toetajatest saadikuid täis alamkojas.

Kommunistide fraktsioon küll hääletas sel korral eelnõu poolt, kuid kavatseb esitada teisel lugemisel muudatusettepanekud, ütles partei juht Gennadi Zjuganov.

Teine lugemine toimub oodatavasti 11. veebruaril, ütles Volodin.

Praegune põhiseadus kehtib 1993. aastast. See kirjutati tollase presidendi Boriss Jeltsini ametiajal pärast põhiseaduskriisi. Konflikti vallandas Jeltsini vastasseis parlamendiga, mis oli vastu presidendi volituste laiendamisele.

 Muudatuste kaelamurdvalt kiire edenemine vallandas spekulatsioonid Putini plaanide kohta, kuid parlamendis on Kremlile ustavad jõud ülekaalukas enamuses ning tõenäoliselt toetavad saadikud eelnõu täielikult. Pärast parlamendi läbimist pannakse muudatused seniteadmata vormis rahvahääletusele.

Vene riigiduuma seadustas julgeolekunõukogu aseesimehe ametikoha

Vene riigiduuma võttis neljapäeval kolmandal, lõpplugemisel vastu president Vladimir Putini esitatud seaduseelnõu julgeolekunõukogu aseesimehe ametikoha loomise kohta.

Seaduse kohaselt oleks aseesimees julgeolekunõukogu alaline liige, ta nimetab ametisse ja vabastab sellest president, kes määrab ka tema ametivolitused.

Putin lõi selle ametikoha ametist vabastatud peaminister Dmitri Medvedevile.

Putini ettepanekute heaks kiitmine kulgeb väga kiires tempos

Eelnõu esitati parlamendile esmaspäeval, vaid viis päeva pärast seda, kui Putin lõi muudatustega töötamiseks 75 inimesest koosnenud "töögrupi". Sinna kuulusid teiste seas sportlased ja kuulsused.

Grupp kohtus vaid kaks korda. Ühe liikme sõnul oli selge, et eelnõu oli koostatud juba pikalt enne grupi kogunemist ja ilma grupi sisendita.

"Mina (muudatuste kallal) ei töötanud," ütles teisipäeval Jelena Alšanskaja, kes juhib suurt orbusid aitavat heategevusorganisatsiooni. "Ilmselgelt on meie roll pelgalt esinduslik."

Eelmisel nädalal olukorrast riigis rääkinud Putin tegi ettepaneku muuta 1993. aastast pärinevat põhiseadust, sest "asjad on oluliselt muutunud". Reformid võivad olla tähtsad Venemaa arengu jätkumisele, lisas ta.

Ta tegi mõned oma ettepanekud, mille seas oli praegu nõuandva kogu riiginõukogu rolli suurendamine. Lisaks tahab ta anda rohkem võimu parlamendile ja karmistada riigiametnikuks saamise nõudeid.

Parlamendi veebilehele riputatud eelnõu tekstis on mõned need muudatused sees. Näiteks hakkab peaministrit ametisse kinnitama presidendi asemel parlament, kuigi president saab jätkuvalt peaministri vallandada.

Riigiametnike kohad jäävad suletuks alla 30-aastastele venelastele või neile, kellel on välisriigi kodakondsus või seal elamiseks vajalik elamisluba.

President näib saavat lisavolitusi sellise eelnõu tagasilükkamiseks, mis on pälvinud parlamendis kahekolmandikulise enamuse. Kui seni on ta sunnitud sellise eelnõu allkirjastama, siis muudatuste järel saab ta saata selle põhiseaduskohtusse, mille kohtunikke ta saab vallandada.

Kolmapäeval Lipetski linnas ütles Putin taas, et tema arvates vajab Venemaa tugevat presidenti. Euroopa riikide parlamentaarsed vabariigid pole töötanud plaanipäraselt, ütles ta.

"Nad ei suuda moodustada valitsust kuus kuud. Kujutage ette, kui Venemaa elaks kuus kuud valitsuseta. (See oleks) katastroof," lausus president. Ta näis viitavat Belgiale.

"Venemaa... vajab tugevat presidendivõimu."

Mõnede vaatlejate ja meediakanalite sõnul tähendab eelnõu, et presidendi ametikoht hakkab riigi sisepoliitika üle veelgi suuremat mõjuvõimu omama, kuigi Putin räägib parlamendi võimu suurendamisest. Teiste arvates kinnistavad muudatused praegu kehtiva olukorra.

Analüütik Gleb Pavlovski rõhutas, et Putin ei kavatsegi võimust loobuda. "Ta loob veelgi keerulisemat võimusüsteemi," lausus ta.

Pamfilova: Vene põhiseaduse muudatused ei nõua rahvahääletust

ene keskvalimiskomisjoni esinaine Ella Pamfilova selgitas neljapäeval, et president Vladimir Putini esitatud põhiseaduse muudatused ei nõua rahvahääletust.

"Meie (keskvalimiskomisjoni) asjatundjad on valmis teiega koostööd tegema, et valmistada ette dokument, mis võimaldab meil korraldada eksklusiivne, üldrahvalik hääletus. Ma mõtlesin terminitele, et segadust ei tekiks. Viigem sisse termin eksklusiivne, ainuline, unikaalne aktsioon, et ei oleks segadust, et ei oleks viiteid kehtivale seadusele," ütles Pamfilova põhiseaduse muutmise töörühma istungil.

Ta selgitas, et on palju spekulatsioone: aga miks mitte rahvahääletus?

"Sellepärast, et rahvahääletuseks ei ole alust. Need muudatused, mis president on ette pannud, ei nõua rahvahääletust, need võiks võtta vastu sellesama põhiseadusliku enamusega, mis föderaalkogus on olemas," sõnas Pamfilova.

Ta oletas, et presidendi ettepandud ülevenemaalises hääletuses tuleb palju nii rahvahääletusest kui ka presidendivalimistest.

"Et meid ei piira olemasoleva föderaalseaduse 67 ega 19 paragrahv, võib hääletamise korraldada tavapäraste protseduuride alusel, et mehhanism oleks mõistetav, lihtne," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: