ERR Moskvas: Venemaa põhiseadus võib läbida uuenduskuuri juba sel nädalal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/AFP

Juba teisipäeval võtab Venemaa riigiduuma vastu teisel lugemisel seaduseelnõu põhiseaduse muudatuste kohta. Kolmapäeval võib toimuda kolmas lugemine ja samal päeval võib põhiseaduse muudatused heaks kiita ka Vene parlamendi ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu. Kui algselt oli sees ka idee, et kõrgemad riigitegelased ei tohi omada kinnisvara välismaal, siis nüüd on see mõte kadunud. "Välisilm" uuris, mis veel esialgsetes muudatustes muutunud on.

Nädal tagasi, 2. märtsil, saatis president Vladimir Putin riigiduumasse teise muudatustepaketi. Kui esimesed põhiseaduse muudatused rääkisid presidendi, valitsuse ja parlamendi volitustest ja selle ümberjagamisest, siis viimased muudatused osutusid pigem deklaratiivseteks. Nii näiteks pakkus president välja kuulutada lapsed "Vene Föderatsiooni tähtsaimaks varaks".

"Mulle tundub, et lapsed kui varandus on see traditsiooniline "inimene riigi jaoks", mitte "riik inimese jaoks". Meie riigis on sellel traditsioonil ammused juured. Mis on meie riigil olemas? Nafta, gaas, territoorium, sõjavägi ja veel on tal lapsed. Teeme meie varade revisjoni," kommenteeris õigeusklik publitsist Andrei Desnitski.

Duumasaadikud ei näe sellises sõnastuses probleemi.

"Kui võtta iga kohta, iga sõna liiga formaalselt, siis me ei liigu mitte kuhugi. Sellepärast ma arvan, et "varandus" on vastuvõetav. Lapsed on riigi jaoks ülim väärtus - võib ka nii öelda," ütles riigiduuma seadusandluse komitee aseesimees, Ühtset Venemaad esindav Vjatšeslav Lõssakov.

Veel üks muudatus sätestab, et praegune Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane. See, et sellega võtab Venemaa endale vastutuse Nõukogude võimu tegude eest, saadikuid ei häiri.

"Mis vastutus? Me oleme uhke rahvas ja me toome positiivse laengu ja elu. Elame mitte tänasele päevale, vaid homsele ja ülehomsele. Ja meie ajalugu on tsaari- ja nõukogude ajalugu," lausus riigiduuma saadik ja Kommunistliku Partei keskkomitee liige Valeri Raškin.

Eesti peaks olema NSV Liidule hoopis tänulik, arvas üks põhiseadusemuudatuste autoritest, senaator Andrei Klišas.

"Teie ja teie riigi jaoks on see nõukogude periood kahtlemata ka väärtus. Sest Balti vabariikide areng oli põhimõtteliselt teistsugune ja teie piirid kujunesid samuti nõukogude perioodil," väitis ta.

Kõik need ilusad patriootlikud sõnad peavad motiveerima Venemaa valijaid andma oma häält põhiseaduse muutmise poolt kevadisel referendumil. Aga...

"Selgus, et Vene kodanikud ei näe mingit otsest sidet põhiseaduses kirjutatu ja igapäevaelu kujunemise vahel. Põhiseaduse küsimuses on nad täielikult neutraalsed. Sellepärast on raske öelda, kas korporatiivse riigi mehhanism, mis võib-olla tuleb Venemaale pärast nende muudatuste jõustumist, teeb nende elu kuidagi paremaks või halvemaks," selgitas sotsioloog Konstantin Gaaze.

Korporatiivne riik on süsteem, mis eksisteeris näiteks Mussolini Itaalias või Konstantin Pätsi Eestis "vaikivas ajastu" perioodil. Tähtsat rolli selles mängivad korporatsioonid ehk kutsekojad. Venemaa puhul võib seda rolli endale võtta riiginõukogu, mis nüüd sätestatakse põhiseadusesse.

"Riiginõukogu mõte on selles, et seal on inimesed, kes ei esinda valijaid, vaid esindavad tsehhe, harusid, ettevõtteid jne. Hakkavad seal istuma näiteks raudteeharu esindaja, suure regiooni esindaja, Rosnefti naftakompanii esindaja. Ja kõik koos nad siis valitsevadki Venemaad riiginõukogu raames, mis ongi selline kutsekodade koda," rääkis sotsioloog Gaaze.

Kõige rohkem vaidlusi tekitas aga mitte riiginõukogu, vaid jumala mainimine ja vene keele kui riigi moodustava rahva keele sätestamine põhiseaduses.

"Jumal on siin nagu tugi nende ideede jaoks, mida ei saa panna preambulasse või esimesse peatükki, sest neid muuta ei tohi. Aga tõmbame siis maha kõik, mis puudutab järglust NSV Liiduga?" arvas publitsist Desnitski.

"President Putin räägib praegu tihti, et ei tasu jagada punasteks ja valgeteks, ei tasu jagada ajalugu enne nõukogude perioodiks ja nõukogude perioodiks. Selles mõttes viited jumalale ja riigi moodustavale rahvale on katse kokku kleepida Venemaa ja NSV Liidu ajalugu mingil mitte väga vasturääkival viisil. Ajalugu aga kleepub kokku mitte põhiseaduses, vaid nende inimeste tegudes, kes põhiseaduse järgi elavad. Nii et vaatame, mis sellest tuleb," sõnas sotsioloog Gaaze.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: