Lisaks parlamendi mõlema koja saadikutele ja valitsuse liikmetele saabusid sõnavõttu kuulama ametnikkonna, õigussüsteemi, relvajõudude ja kiriku juhtivad esindajad.

Putin pidas kõne Moskvas Maneeži näituskompleksis ja seda sai otseülekandes näha Vene telekanalites.

Kremli andmetel oli riigipea sõnavõttu kajastama registreerunud umbes 1000 ajakirjanikku.

Kõne on täismahus loetav Kremli veebilehel.

Vene keeles:

Inglise keeles: 

Putin tegi ettepaneku põhiseaduse muutmiseks 

Putin tegi kolmapäeval oma aastakõnes ettepaneku põhiseaduse muutmiseks, et suurendada parlamendi volitusi, kuid säilitada samas tugev presidentaalne süsteem.

Samm vallandab tõenäoliselt spekulatsioonid Putini poliitilise tuleviku üle pärast 20 võimuaasta järel. Kremli liider oma plaanidest pärast ametiaja lõppu 2024. aastal ei rääkinud.

Põhiseaduse muutmise jutt tuleb enne 2021. aasta parlamendivalimisi ning olukorras, kus võimupartei Ühtne Venemaa toetus üha langeb.

Putini sõnul muudavad tema parandusettepanekud oluliselt riigi poliitilist süsteemi ning täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu tegevust. 

"Seetõttu pean vajalikuks viia riigi kodanike seas läbi hääletus kogu riigi põhiseadusse ette pandud muudatuste paketi üle," lausus Putin selle sammu võimalikku kuupäeva täpsustamata. 

Ta lisas, et arutusele tulevad muudatused ei puuduta siiski põhiseaduse aluseid, mis tähendab, et parlament võib need kinnitada kehtiva protseduuri raames.

"Me suudame ehitada tugeva ja eduka Venemaa üksnes avalikku arvamust austades," ütles riigipea. "Üheskoos teeme kindlasti elu paremaks."

Putin kutsus suurendama parlamendi võimu, tehes seadusandjad vastutavaks peaministri ja ministrite valimise eest. Tema sõnul tuleks suurendada ka kuberneride rolli ja kõrgete õiguskaitseametnike nimetamisel hakatakse konsulteerima rahvaesindajatega, ütles Putin.

Kuid Venemaa peab säilitama senise presidentaalse süsteemi.

"Venemaa peab jääma tugevaks presidentaalseks vabariigiks," ütles Putin. 

President pani seejuures ette nõuda põhiseaduses presidendikandidaadilt vähemalt 25 aastast elamist Venemaal ja võõrkodakondsuse puudumist.

Ta pakkus, et sätet, mis lubab presidendile kahte järjestikust ametiaega, võiks muuta, kuid ei täpsustanud, kuidas.

Detsembris märkis Putin, et toetab sõna "järjestikust" eemaldamist sellest sättest. 

Lisaks leidis Putin, et rahvusvaheliste seaduste ja lepingute nõuded võiksid Venemaal kehtida ainult sel määral, kui need ei lähe vastuollu selle põhiseadusega.

"Arvan, et on tulnud aeg muuta mõningaid põhiseaduse sätteid, mis tagavad Venemaa põhiseaduse prioriteetsuse meie õigusruumis," ütles ta.

Venemaa muutis rahvahääletusega põhiseadust viimati 1993. aastal. Tollal oli võimul Putini eelkäija Boriss Jeltsin.

Venemaal ja rahvusvahelises meedias on juba pikemat aega spekuleeritud selle üle, millised plaanid on Putinil seoses oma teise järjestikuse ametiaja lõpuga, mil ta praeguse põhiseaduse kohaselt enam presidendiks kandideerida ei saa.

Variantideks, kuidas Putin saaks seaduslikult riigi üle kontrolli omamist jätkata, on peetud näiteks Venemaa ja Valgevene mingil kujul föderatiivset liitumist, kus loodaks Putinile uus ametikoht, või seda, et muudetakse põhiseadust viisil, mis kärbiks uue presidendi võimu ja annaks tugevama võimu hoopis peaministrile, kelleks saaks Putin.

Peskov: president rääkis hääletusest, mitte referendumist

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov rõhutas hiljem, et presidendi poolt tehtud põhiseaduse muutmise ettepanekute teostamiseks pole vaja rahvahääletust, nagu mitmel pool meedias esialgu kinnitati, vaid Putin pidas silmas hääletust parlamendis, sest põhiseaduse põhialuseid tema sõnul ei muudeta.

Peskovi sõnul saab sellist hääletust puudutavad reeglid panna paika presidendi eraldi ukaasiga, vahendas Vedomosti.

Putini põhiseaduse muutmise paketi põhiettepanekud

Ajaleht Kommersant võttis kokku presidendi ettepanekud, mida ta tahab rahvahääletusega põhiseadusesse kanda.

Põhiettepanekud olid järgnevad:

– rahvusvaheliste seaduste ja lepingute nõuded kehtivad Venemaal  ainult sel määral, kui need ei lähe vastuollu selle põhiseadusega;

– riigiduuma saab õiguse nimetada ametisse peaminister, asepeaministrid ja föderaalministrid. Presidendile jääb õigus peaminister ametist vabastada;

– julgeoleku jaoks tähtsad ametikandjad, näiteks ministrid, kohtunikud ja regioonide juhid, ei tohi omada võõrriigi kodakondsust ega elamisluba;

– Venemaa presidendi kandidaat peab olema elanud Venemaal vähemalt 25 aastat ja ei tohi omada võõrriigi kodakondsust ega elamisluba;

– föderatsiooninõukogu saab õiguse teha presidendile ettepaneku tagandada föderaalkohtunikke,  see saab mõnel puhul õiguse tagandada presidendi ettepanekul põhiseadus- ja ülemkohtu kohtunikke;

– president peab kooskõlastama jõuametkondade juhid föderatsiooninõukoguga;

– miinimumpalk ei tohi olla elatusmiinimumist väiksem;

– pensioneid tuleb korrapäraselt indekseerida;

– suurendatakse kuberneride ja riiginõukogu rolli;

– suurendatakse põhiseaduskohtu rolli.

Putin: uue põlvkonna relvad tagavad Venemaa kaitsevõime aastakümneteks

Venemaa töötab välja uue põlvkonna relvi, mis tagavad riigi kaitsevõime aastakümneteks, teatas Putin.

"Me ei ähvarda kedagi ega ürita oma tahet peale suruda. Seejuures tahan kõigile kinnitada: meie sammud riigi julgeoleku tagamisel tehti õigeaegselt ja piisaval määral," väitis Putin föderaalkogule.

"Venemaa kaitsevõime on tagatud aastakümneteks. Ja siin ei tohi jääda loorberitele puhkama ja lasta end lõdvaks, vaid peame liikuma edasi, hoolikalt jälgima ja analüüsima, mis maailmas selles vallas toimub, töötama välja järgmise põlvkonna lahingukomplekse ja süsteeme. Täna nii me teemegi," ütles Putin.

"Esimest korda kogu tuumaraketirelvastuse ajaloo jooksul - kaasa arvatud nõukogude aja ja uusima aja vältel - ei aja me kedagi taga," ütles ta.

Putini sõnul tuleb muil maailma juhtivatel riikidel alles luua relvad, mis on Venemaal juba olemas.

Putin: viis tuumariiki peavad alustama tööd maailmasõja vältimiseks

Viis tuumariiki, ÜRO julgeolekunõukogu alalist liiget peavad alustama tööd maailmasõja vältimiseks, sõnas Putin.

"Peab näitama üles poliitilist tahet, tarkust, mehisust. Aeg nõuab meie ühise vastutuse teadvustamist ja tegelikke samme. Eeskuju peavad andma ÜRO asutajariigid. Nimelt viis tuumariiki kannavad erilist vastutust inimkonna püsimise ja stabiilse arengu eest," sõnas Putin aastakõnes föderaalkogule.

"Viis riiki peavad alustama eelkõige maailmasõja eelduste kõrvaldamisest, töötama välja planeedil stabiilsuse tagamiseks uuenenud lähenemise, mis täiel määral arvestaks tänapäeva rahvusvaheliste suhete poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi külgi," ütles ta.

Tema sõnul on Venemaa avatud koostöö tugevdamisele kõigi asjast huvitatud partneritega.

"Me ei ähvarda kedagi ega ürita oma tahet peale suruda," väitis Putin.

Putin: ühiskonnas on selge nõudmine muutuste ja arengu järele

Putin ütles kolmapäeval oma aastakõnes, et ühiskonnas on märgata muutuste tellimust.

Tema sõnul vajab võim vajab otsesuhtlust rahvaga.

"Tänaseks on meie ühiskonnas selgelt ilmnenud nõudmine muutuste järele. Inimesed tahavad arengut ja püüavad ise edeneda ametialaselt, teadmistes, heaolu saavutamises," ütles Putin föderaalkogule.

Tema sõnutsi on inimesed valmis võtma endale vastutuse selgete asjade eest ja teavad tihti paremini, mida, miks ja kuidas muuta midagi seal, kus nad elavad ja töötavad - linnades, rajoonides, külades, kogu riigis.

Putin rõhutas, et esineb esimest korda föderaalkogule aasta alguses. "Peame kiiremini, asju edasi lükkamata lahendama suured sotsiaalsed, majanduslikud, tehnoloogilised ülesanded, mis riigi ees seisavad," ütles president.

Ta ütles, et nende ülesannete sisu ja sihid peegelduvad riiklikes projektides, mille elluviimine nõuab riigijuhtimise valitsuse töö, kõigi võimutasandite uut kvaliteeti, otsesuhtlust kodanikkonnaga.

Putin kannustas aastakõnes rahvaarvu suurendama

Putin mainis oma aastakõnes ka vajadust tõsta rahvaarvu.

President ütles, et võimud peavad julgustama elanikke rohkem sünnitama, ja toetama noori peresid.

Putin rõhutas, et madal sissetulek on rahvastiku kasvu peamine takistus. 

Venemaal on praegu umbes 147 miljonit inimest.

Putini sõnu seisab riik silmitsi sündimuse järsu languse põhjustanud nõukogudejärgse majanduslanguse tagajärgedega. Ta lubas, et valitsus annab lastega perekondadele täiendavaid toetusi.

Putin: koolieelikutega vaestele peredele tuleb maksta toetust

Putin ütles aastakõnes, et kolme- kuni seitsmeaastaste lastega väikese sissetulekuga peredele tuleb selle aasta 1. jaanuarist maksta igakuist toetust, algjärgus peaks see olema pool elatusmiinimumist, 2021. aastast tuleb see summa kahekordistada.

"Teen ettepaneku näha ette igakuised väljamaksed kolme- kuni seitsmeaastaste lastega väikese sissetulekuga perekondadele, kusjuures juba selle aasta 1. jaanuarist," ütles ta.

Riigipea selgitas, et tema ettepaneku kohaselt peavad raha saama pered, kelle sissetulek ei ületa üht elatusmiinimumi inimese kohta.

Tema sõnutsi tuleb kodanikel toetuse saamiseks esitada vaid avaldus ja tõend ametliku sissetuleku kohta. "Juhin tähelepanu: see protseduur tuleb teha kodanike jaoks võimalikult mugavaks ja lihtsaks, et nad saaks kõik vormistada tõketeta ja järjekorras seismata, soovitavalt eemalt vastavate riigiportaalide kaudu," rõhutas president.

Putin märkis, et "esimeses järgus moodustavad toetused poole elatusmiinimusmist – 5500 rubla".

Edaspidi, jätkas ta, peavad võimud mõistma, kuidas see süsteem toimib. "Kui nähakse, et mõni perekond ei jõua 5500 rubla saades elatusmiinimumini, astume järgmise sammu ja hakkame järgmisest aastast maksma juba täielikku elatusmiinimumi, rohkem kui 11 000 rubla." 

Oma algatuse selgituseks ütles Putin, et praegu lõpetatakse lapse kolmeaastaseks saades vaestele peredele toetuse maksmine ja see tähendab, et perekond satub otsekohe keerulisse majandusseisu, seda aga ei tohi lubada.

"Mõistan hästi, et kuni lapsed ei käi koolis, on emal raske ühitada tööd ja lapse eest hoolitsemist. Teame omast kogemusest laste ja lastelastega hästi: selleealised lapsed tutvuvad viirustega, on tihti haiged. Ema ei pääse tööle," ütles president.

Ta rõhutas, et see meede nõuab föderaaleelarve ümberrehkendamist ja palus valitsusel näidata üles operatiivsust.

Mäletatavasti suurendati tänavu 1. jaanuarist esimese või teise lapse sünni puhul kuutoetust, kuni need kolmeaastaseks saavad (varem maksti toetust pooleteise aastani). Lisaks laiendati toetuse saajate ringi, tõstes saajate sissetulekuläve pooleteiselt kahe elatusmiinimumini.

1. jaanuarist suurendati ka föderaaltoetusi kolmandale ja järgnevatele lastele.

Putin ütles parlamendi mõlema koja saadikute poole pöördudes, et võimud peavad julgustama elanikke rohkem sünnitama, ja toetama noori peresid.

President rõhutas, et madal sissetulek on rahvastiku kasvu peamine takistus. 

Venemaal on praegu umbes 147 miljonit inimest.

Putini sõnu seisab riik silmitsi sündimuse järsu languse põhjustanud nõukogudejärgse majanduslanguse tagajärgedega. Ta lubas, et valitsus annab lastega perekondadele täiendavaid toetusi.