Lisaks EKRE fraktsiooni liikmetele kirjutas eelnõu esitamisele alla ka Jaanus Karilaid (KE), teistest erakondadest allkirju ei tulnud.

Muudatusettepanekutega soovib EKRE ära hoida kevadel ees ootavat apteekide massilist sulgemist ja suurendada ravimite kättesaadavust ning konkurentsi.

EKRE aseesimehe Martin Helme sõnul ei täida Reformierakonna valitsuse ajal vastu võetud ja 2020. aasta aprillis jõustuv apteegireform oma eesmärki.

"Hulgimüüjafirmad jääksid endiselt turgu kontrollima, aga sulgemisohus on 120 – 150 apteeki üle Eesti. Me ei ole nõus, et ravimite kättesaadavus reformi järel väheneb ja apteegiteenuse kvaliteet langeb. Inimeste tervisega mängimine pole meile vastuvõetav," ütles Helme. "Meie parandusettepanekute eesmärk on lõpetada apteekide sõltuvus Eesti hulgimüügifirmadest ja tekitada ravimiturul vaba konkurents."

EKRE ettepanekute kohaselt suureneks isikute ring, kellel on õigus ravimeid Eestisse sisse ja Eestist välja vedada. Vastav õigus antakse apteegiteenuse osutajatele ning tervishoiuteenuse – haiglate, perearstikeskuste – osutajale.

Samuti on ettepanek tunnistada kehtetuks senine kord, mille kohaselt haiglaapteegil ei ole ravimite jaemüügiõigust. Muudatuse tulemusena saavad haiglaapteegid õiguse ravimeid müüa nii haigla patsientidele kui muudele isikutele.

Kehtetuks on kavas tunnistada punkt, mille kohaselt apteeki võib ravimeid hankida ainult ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist. Muudatuse tulemusena võib ravimeid osta ka otse tootjalt või välismaiselt hulgimüüjalt.

Neljanda ettepanekuna muudetaks kehtetuks piirangud apteegi omandistruktuuurile. EKRE hinnangul praegune omandikeeld sisuliselt ei toimi, sest turuosalised kasutavad apteegireformiga kohanemiseks JOKK-skeeme.

"Nende muudatuste jõustamisel saame apteegireformi, mis vähendab ravimi hulgimüüjate haaret, parandab ravimite kättesaadavust ja mõjub kokkuvõttes positiivselt rahvatervise tagamisele," ütles Helme.

Alternatiivse eelnõu andis sisse ka SDE fraktsiooni liikmed Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut ja Helmen Kütt.

Eelnõu kohaselt antakse ravimiametile õigus piiratud aja jooksul nendes kohtades, kus on risk, kus ükski apteek ei vasta 1. aprillist kehtivatele nõuetele, pikendada nõuetele ülemineku tähtaega 1. jaanuarini 2021, millega saaks tagada, et 1. aprillist ei jääks ükski küla, linn ega alev apteegita.

Ossinovski ütles riigikogu saalis eelnõu üle andes, et praegu on loodud võltsvalikut.

"Kuna meil ravimimüügiettevõtted ei ole viie aasta jooksul soovinud oma tegevust jõustunud seaduse nõuetega tänini kooskõlla viia, siis ei ole midagi teha, riik peab laskuma põlvili, minema tagasi hulgimüüjate juurde ja ütlema kass Leopoldi kombel, et anna meile andeks, Leopold, rohkem me nii ei tee. Ja kui nii ei juhtu, siis kümned linnad ja külad 1. aprillil jäävad apteegita. Detsembris me ju tegelikult juba nägime, et seda on nad valmis tegema küll. Aga see on võltsvalik, tegelikult on riigil võimalik ennast kehtestada, tõestada, et ta ei ole paari ettevõtja pantvang ja samal ajal tegelikult ka minimeerida riski, et keegi jääb 1. aprillil ravimiteta. Ja sellised ettepanekud ka sotsiaalminister omalt poolt tegi. Sotsiaalkomisjoni esimees on väljendanud soovimatust neid menetleda," ütles Ossinovski. "Ja me loodame, et sotsiaalkomisjon menetleb neid kahte eelnõu ka paralleelselt, kuna tegemist on alternatiivsete nägemustega, kuidas sama probleemi lahendada."

EKRE esitatud eelnõu seletuskiri

Sotsiaaldemokraatide ravimiseaduse eelnõu