Mälksoo: Tartu rahu üle käiva vaidluse iva on hinnangus nõukogude perioodile
Eesti ja Venemaa praeguse juhtkonna erimeelsused Tartu rahulepingu üle seisnevad lepingu teise artikli sisus ja sellest tulenevalt hinnangus nõukogude perioodile, leiab rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
"Tartu rahu üle, tema kehtivuse üle, ei ole nii palju vaidlus Tartu rahu enda üle, kuigi seal on muidugi see piirikomponent olemas, vaid on pigem hinnang sellele, nõukogude perioodile, mida Eesti peab okupatsiooniks ja Venemaa ei pea. Rahulepingu kõige tähtsam artikkel on artikkel kaks, mis räägib siis Eesti eraldumisest Venemaast igaveseks ajaks rahvaste enesemääramise õiguse alusel ja ma ütleks, et see on niimoodi sõnastatud, et seda ei saagi ära võtta," ütles Tartu Ülikooli professor, akadeemik Mälksoo laupäeval ERR-ile.
Samas ei anna praegune olukord suurt lootust, et seda vastuolu oleks võimalik lahendada, tõdes Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik. "Tänases poliitilises kontekstis tundub, et ei ole väga viljakas pinnas selliste olemasolevate konfliktide lahendamiseks. Paraku see nii on. Meil on teatud väga põhimõttelistes küsimustes Venemaast erinevad tõlgendused ja püüame siis lihtsalt sellest tulenevaid pingeid maandada," ütles Raik.
Mälksoo sõnul on Eesti jaoks kõige olulisem, et Venemaa tunnustaks Eesti riigi järjepidevust ja seda, et 1991. aastal ei loodud uut riiki vaid taastati rahulepinguga tunnustatud vana. Samuti oleks tema sõnul võimalik ratifitseerida ka piirileping Tartu rahust lahti ütlemata. "See on minu kindel seisukoht, et uue piirilepingu allkirjastamine mitte kuidagi ei häiri Tartu rahulepingu eriti artikkel kaks edasist kehtivust, mida ei saa keegi kolmas tühistada," ütles Mälksoo.
1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Paari päeva eest tegi aga Vene välisministeerium avalduse, mille kohaselt on Tartu rahuleping kehtetu ja kuulub ajalukku.
Tartu rahulepingu 100. aastapäeva tähistamine jätkub homme nii Tartus kui mujal Eestis.
Toimetaja: Mait Ots