Johannes Hahn on juba aastast 2010 istunud Austria esindajana Euroopa Komisjoni volinikutoolil. Alguses vastutanud regionaalpoliitika, hiljem euroliidu naabruspoliitika ning laienemiskõneluste eest, vahendas "Välisilm".

Asjaolu, et Eesti avalikkus on Rail Balticu suhtes üha pessimistlikum ja näiteks suur osa trassi kruntidestki ostmata, uut eelarvevolinikku veel närvi ei aja.

"Olen juba kümme aastat töötanud sääraste projektidega. Väga tihti need algsed plaanid on ambitsioonikad, mis on hea, sest peabki olema ambitsioonikas. Kui vaadata üldist pilti, siis see projekt on üsna kaugele jõudnud. Muidugi mõned probleemid on," rääkis Hahn.

Laialt tuntud on mure eelarveaugu pärast, mis tekib pärast Ühendkuningriigi lahkumist euroliidust. Nii heiastub klassikaline debatt selle üle, millised liikmesriigid maksavad peale, millised aga pigem saavad eelarvest hüvesid.

Eelarvevolinik kutsub üles loobuma nn netomaksjate ja netosaajate mõistetest, sest mitmed uued investeeringupõhimõtted lubavad tegelikult hüvesid ka rikkamate riikide ettevõtjatele ning ühiskondadele laiemalt.

"Meil on uued poliitikavaldkonnad, prioriteedid, millega tuleb tegeleda. Näiteks kliimamuutus, digitaliseerimine, välispiiri kaitse. Neid tuleb adekvaatselt finantseerida. Seetõttu pakub komisjon välja kompromissi - arvestame sellega, et Suurbritannia küll lahkub ja iga liikmesriik peab panustama veidi rohkem, et saavutada meie ühised eesmärgid," rääkis Hahn.

Kõige ambitsioonikam on uue Euroopa Komisjoni rohelepe, mis peaks kogu Euroopa majandust tüürima aastaks 2050 kliimaneutraalsuse suunas, mis peenemalt öeldes tähendab keskkonnahoidlikku ja vähese CO₂ heitega Euroopat, puhtale energeetikale õiglast üleminekut.

Spetsiaalne õiglase ülemineku fond peaks pehmendama neid saatuselööke, mis saavad osaks vanamoelistele tööstusharudele ja seal töötavatele inimestele, kes kaotavad töö. Eesti puhul käib jutt põlevkivienergeetikast.

Komisjon on valmis käima välja 125 miljonit eurot, mis ajab Eesti põlevkiviärimehed naerma.

"Arvan, et Eesti saab 19 korda rohkem kui miinimum, mida me sarnasteks tegevusteks liikmesriikidele pakume. See on suurim summa inimese kohta. Asju ei saa lahendada mõne aastaga, aga me peame muutusega alustama. Seda algatust võib näha ka ülemineku käimatõmbajana, mis pakub seemneraha," ütles volinik.