Terviseameti laborisse ei lubata võõraid. "Aktuaalne kaamera" sai filmida laborit läbi klaasi, kui seal tööd ei tehtud. Samamoodi said mikroskoopi imetleda ka peaminister ja sotsiaalminister.

Terviseameti juht ütleb, et koroonaviiruse nagu teistegi sarnaste nakkushaiguste puhul võib olla pöördepunktiks kevade tulek.

"Kevade poole üldjuhul respiratoorsed haigused taanduvad. On võimalus, et ka koroona käitub samamoodi. Ja teine on see, et me jälgime, kuidas on haigestumus Hiinas, Lõuna-Koreas, kus need haigusjuhud algasid kõige varasemalt. Siis me näeme seal, et tegelikult kuu-pooleteise jooksul on toimunud stabiliseerumine," prognoosis Jürilo.

Seega võib arvata, et kuu aja jooksul haigestunute arv suureneb. Hea on see, et seni nakatunud 10 inimest ei põe raskelt.

"Kõik need, kes on nakatunud, on kergete ja keskmiste sümptomitega. Köha, nohu, palavik, natukene paha olla. Aga õnneks keegi ei ole raskes seisundis," märkis Jürilo.

Praegu puuduvad andmed, kui paljud Eesti inimesed nakkusriikides viibivad või millal tagasi tulevad.

"Tänase seisuga on haiguse üksikjuhtumi sissetoomise risk Eestisse väga kõrge. Haiguse kohapealne piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge. Haiguse kohapealse leviku tõenäosus vähemalt täna madal," loetles peaminister Jüri Ratas.

Haigeid on kümme, nendest nakkusohtlikus kauguses olnuid on umbes 200, keda terviseamet nüüd jälgib.

"Kui peaks juhtuma, et lähikontaktsete hulk läheb nii suureks, et me ise enam toime ei tule, siis saame kaasata partnerasutuste inimesi endale appi. Või teine võimalus - teha otsuse, et inimesed siis annavad ise meile tagasisidet," selgitas Jürilo.

Terviseamet toonitas taas, et haiguskahtlusega inimene ei läheks EMO-sse, kus ta võib nakatada teisi, vaid helistaks perearstile.