X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riik püüab koordineeritumalt leida kaitsevahendite ja desoaine tarnijaid

Desinfitseerimisvahendid Lux Expressi bussis
Desinfitseerimisvahendid Lux Expressi bussis Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kiiresti kuluvatele kaitsevahenditele ja desinfitseerimislahusele püüab riik lisa leida üha koordineeritumalt. Esimese hankega otsib rahandusministeerium ettevõtet, mis toodaks omavalitsustele ja riigiasutustele 70 tonni desoainet.

Kolmapäeval saatis riigihaldusminister Jaak Aab riigiasutustele ja omavalitsustele ringkirja, et uurida, kui palju desinfitseerimisvahendeid keegi kuu aja jooksul vajab.

"Ma usun, et järgmise nädala alguses tootmine selle hanke järgi hakkab käima. Ja siis hakkavad saadetised kohe ka üle Eesti laiali minema. Täpselt nii palju, kui kellelgi vaja on," selgitas Aab.

See tähendab, et riik ei osta endale desovahendit kuhugi lattu seisma. Iga riigiasutus ja omavalitsus saab saadetise ukse taha ja sellega koos esitatakse talle arve. Desovahendi liitrihind selgub hanke käigus.

Kolmapäevases ringkirjas pakuti, et viieliitrine kanister võiks maksta umbes 40 eurot. Aga nagu öeldud, lõplik hind alles selgib.

"Me otsustasime, et me tellime viieliitristes kanistrites. Kohapeal saab seda valada laiali täiesti käepärasesse pakendisse või pudelisse. Tavaline pesuvahend on pumppudelis ja seda saab kasutada väga edukalts," sõnas Aab.

Riigihaldusministri sõnul on Eestis nii piisav tootmisvõimekus kui piiritusevarud ning esimene hange loodetakse nädalaga täita. Teine ja suurem desovahendi hange on veel ees.

Neljapäeva õhtul saabus kiri Eesti perearstidelt, kellel on praegu kriitiline varu olemas, kuid pikemas plaanis võib rahandusministeerium ka neile appi minna. Jaak Aab ütles, et kui omavalitsuste, riigiasutuste ja perearstide soovid kokku liita, võib lähima kuu jooksul vaja minna umbes 200 tonni desinfitseerimislahust.

Paralleelselt on Aab ette võtnud ka isikukaitsevahendid. Nende vahenditega, mida vajab tervise- ja hoolekandesektor, tegeleb peaasjalikult sotsiaalministeerium.

"Aga kõik muu on siis pandud eriolukorra juhi poolt kohustuseks mulle. Need on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, politsei ja piirivalve, maksu- ja tolliamet ja nii edasi – need, kes inimestega oma igapäevases töös kokku puutuvad," rääkis Aab.

Esimene prioriteet on Aabi sõnul politsei- ja piirivalveamet. Nemad peaksid oma maskid kõige kiiremini kätte saama. Teiste vajadusi veel kaardistatakse, kuid reede jooksul peaks pilt selgemaks saama.

"Raskem on muidugi tarnijate-tootjatega. Tõenäoliselt oleme me selgeks saanud, et Eestis on ainult üks tootja, kes spetsifikatsioonile vastavaid maske teeb. Mitmed tootjad on valmis tootmist alustama ja me räägime ka nendega läbi. Kindlasti sooviks anda tööd Eesti ettevõtjatele, kui nad on selleks võimelised. Aga esialgu tuleb kiirkorras ikkagi üritada tarneid saada," selgitas Aab.

Kõige kangemaid respiraatoreid Jaak Aab ei otsi. Politseinikele ja omavalitsustele proovitakse saada nii-nimetatud kirurgimaske.

Läinud nädalal algatas Euroopa Komisjon ka kaitsevahendite ühishanke ja Eesti on seal osaline. Jaak Aab tõdes, et palju infot selle kohta veel ei ole.

"Ma usun, et võib-olla sealt tuleb mingi leevendus tervishoiule. Tervishoiul on kriitiline varu ka olemas, saan seda kinnitada. Aga kohe on juurde vaja. Ma kardan, et me ei saa selle peale praegu lootma jääda. Me toimetame ise."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: