Trumpi eranõunik: Hiina püüab USA arvel Aasias oma mõju kasvatada

Hiina laiendab oma mõjujõudu Aasia idaosas ning püüab seal üha rohkem Ameerika Ühendriike varjutada, tunnistas USA presidendi Donald Trumpi mitteametlik nõunik, neljatärnikindral Jack Keane.
USA relvajõudude endine asejuht Keane viitas hiljutistele juhtumitele Lõuna-Hiina meres, kus Hiina Rahvavabariigi alused ahistasid Briti ettevõtte naftapuurimislaeva või Pekingi eelmise nädala teadet, et nad on merelt välja tõrjunud Ühendriikide sõjalaeva, vahendas Briti ajaleht The Times.
Hiina jõuline tegevus merel paneb muretsema regiooni riikide valitsused Malaisiast kuni Jaapanini.
The Timesi hinnangul peegeldab kindrali kommentaar Washingtoni konservatiivsete ringkondade kasvavat soovi Hiina tegevusele vastu astuda. See peaks lehe hinnangul käima ka president Trumpi kohta, kelle valimiskampaania sügisesteks presidendivalimisteks on raskustes ja kelle reitingunumbrid langevad.
"Hiina kompartei kasutab laiaulatuslikku lähenemist, kasutades majanduslikke, sõjalisi ja geopoliitilisi meetodeid, et meie liitlasi regioonis hirmutada ja eemale tõrjuda, rakendab küberrünnakuid ja valeinfo kampaaniaid, et nende kodanikuühiskonda ja valitsusi alla suruda," ütles Keane vestluses The Timesiga. "Nende siht on nõrgestada meie liitlasi regioonis, näidata, et Hiina on domineeriv jõud ning teha selgeks, et USA-l ei ole maailma selles piirkonnas enam sellist staatust nagu varem," lisas kindral.
Viimatine pinge kasv Lõuna-Hiina meres, Borneo ranniku lähistel toimus, kui Hiina vaatluslaev liitus rühma kalalaevadega ning asus segama Londoni peakorteriga ettevõtte Seadrill laeva West Capella, mis tegi merepõhja uurimistöid Malaisia riikliku naftafirma Petronas tellimusel.
Malaisia on kõrvuti Filipiinide, Vientami ja Bruneiga üks Kagu-Aasia riikidest, mis pretendeerib Lõuna-Hiina meres asuvatele väikestele saartele. Piirkonda peab praktiliselt tervenisti enda omaks Hiina, mis on alates 2014. aastast tugevdanud seal oma kohalolekut, ehitades saartele sõjaväelennuvälja ning varustanud selle radari ja rakettidega.
Jaapan teatas, et Hiina lennukikandja Liaoning sõitis eelmisel kuul juba teist korda Jaapani saarte vahel Okinawa prefektuuris. Eelmisel nädalal koondas Hiina oma sõjalaevu, et ajada Lõuna-Hiina merelt minema USA sõjalaev.
USA küll eitas, et nende hävitaja USS Barry oleks vastasseisu sattunud, kuid Pekingi teade tugevdab Ühendriikide konservatiivsete poliitikute vaadet, et Hiina kasutab aega, kui enamus maailma tegeleb koroonapandeemia ohjeldamisega, enda sõjalise mõju suurendamiseks.
"Hiina kasutab pandeemiat vale-ettekujutuse loomiseks nagu keskenduks USA ainult oma siseprobleemidele - viidates näiteks lennukikandjale USS Theodore Roosevelt (, mis pidi koroonaviiruse laialdase leviku tõttu meeskonna hulgas Guamis dokki jääma - The Times)," ütles Keane.
"Osana desinformatsioonikampaaniast süüdistab Hiina Ameerika Ühendriike viiruse levikus ja väidab, et meie relvajõud on märgatavalt nõrgestatud. Nad võrdlevad oma valitsust meie omaga ning võrdlevad seda, kuidas nemad said viiruse kontrolli alla sellega, kuidas see on toimunud USA-s. Nad väidavad, et Ühendriikide valitsus ei saa oma ülesannetega hakkama," lisask kindral Keane, keda president Trump alles märtsis autasustas Vabaduse medaliga ning kes töötab Trumpi eranõunikuna sõjalistes ja julgeolekuküsimustes.
"Teiste sõnadega - Hiina väidab, et demokraatia ei toimi ja USA sõjaline võimekus on kahjustatud. Ma ei usu, et meie liitlased seda tõena võtavad," rääkis Keane. Kindral toetas ka Valge Maja seisukohta, et Hiina vastutab suutmatuse eest ohjeldada koroonaviiruse laialikandumist maailma pärast seda, kui see eelmise aasta lõpus Wuhanis levima hakkas.
Hiina merevägi teatas hiljuti kahe Jin-klassi tuuma-allveelaeva ehitamisest, mis hakkaksid kandma 12 tuumaraketti JL-2, mille lennuulatus oleks 7000 kilomeetrit. Aprillis lasi Hiina vette dessantlaeva, mis kannab rohkem kui kümmet helikopterit, tanke, maabumiseks vajalikku tehnikat ja merejalaväelasi.
Kommeteerides Hiina kasvavat sõjalist võimekust, ütles Keane, et USA vajab piirkonnas rohkem õhutõrjevõimekust oma piirkonnas baasidele Lõuna-Koreas, Jaapanis ja Guamil. "Aga me peame ka ise agressiivsemad olema. Hiinal on ranikul oma raketipatareid. Meil on vaja oma kaugmaarakette ja allveelaevadelt lastavaid rakette, mis suudaks need patareid hävitada. Ja meil on vaja ülehelikiirusel lendavaid rakette, et Hiina ohtuidele vastu astuda," ütles Keane.
Toimetaja: Mait Ots