Formaat 17+1 ehk Hiina poolt ellu kutsutud majanduskoostöö platvorm suhtlemaks 17 Kesk- ja Ida-Euroopa riigigia - seal hulgas Eestiga - pole Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Sven Sakkovi sõnul meile kasulik. Ta ei mõista, miks me sellega omal ajal üldse liitusime.

"Selline Euroopa killustamine Hiina poolt ei ole asi, millega meie peaksime kaasa minema. Kahjuks me oleme sellega kaasa läinud ja siis tuleks leida mingi viisakas tee välja. Palju parem viis ja formaat Hiinaga kaubandussuhete arendamiseks on siis Euroopa Liit ja Hiina," rääkis Sakkov.

Formaat loodi 2012. aastal ja Euroopa Liidu liikmesriikide kõrval - nagu Balti riigid, Ungari, Rumeenia, Poola ja teised - kuulub sinna ka mitu liitu mitte kuuluvat riiki. Toona Eesti välisminister olnud Urmas Paet (RE) tunnistab, et ta polnud tegelikult liitumise tuline pooldaja ning pooldab samuti ühtset Euroopat.

"Tollal lähtuti peamiselt sellest, et majandussuhted Hiinaga olid väga tagasihoidlikud paljudel riikidel ja Hiinaga kontaktid üldse olid hõredad. Ja siis Hiina eestvõttel selline formaat loodi. Aga täna me oleme praktikast õppinud, et Hiinaga need suhted ei piirdu ammu enam ainult majandusega," sõnas Paet.

Hiina investeeringutega seotud julgeolekuküsimustele on tähelepanu juhtinud nii välisluureamet kui kaitsepolitsei - eelkõige hoiatatakse Hiina telekomi Huawei eest 5G võrkude rajamisel, aga räägitakse ka Hiina investoritega Tallinna-Helsingi tunnelist.

Tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka ütleb, et neil ei ole plaani tunnelit kontrollivat osalust kellelegi ära anda. Samuti märgib ta, et investoreid on ka mujalt piirkondadest.

"Me peame eristama poliitikat ja äri. Väga lihtne on öelda, et tuleb olla väga ettevaatlik. Jah, muidugi, me peame olema ettevaatlikud ja ma arvan, et kõik nõustuvad sellega, et lollusi ei peaks tegema," ütles Vesterbacka.

Samas hirmu Vesterbacka sõnul Hiina raha ees tundma ei pea. Ta toob näiteks Volvo, mille Hiina ettevõte omandas kümme aastat tagasi.

"Ma arvan, et paljud Göteborgi ja sealse piirkonna elanikud on väga õnnelikud, et neil on autotööstus. Teine stsenaarium on SAAB, mis ei tooda enam autosid," lisas Vesterbacka.

Sakkov toob Hiina majandussuhete ja poliitika seostest aga näite eelmisest nädalast, kui Austraalia oli üles kutsunud rahvusvahelisele uurimisele Wuhani viiruse päritolu kohta.

"Selle peale teatas Hiina välisministeerium, et mis Austraalia, tegemist on üldse nätsuga Hiina rahvavabariigi kingatalla all ja me nüüd lõpetame ära liha ja muu saaduste impordi Austraaliast," rääkis Sakkov.

Reinsalu: formaadist lahkumise otsust ei ole

Välisminister Urmas Reinsalu (Iamaa) ei tõtta lahkuma nii-nimetatud 17+1 koostööformaadist Hiinaga, kuid kinnitab, et ka tema hinnangul peaks Euroopa Liit Hiina-poliitikat ühiselt ajama. Strateegiliste investeeringute puhul tuleb aga tema sõnul kindlasti kaaluda Eesti julgeolekuhuvisid.

"Me peame kõigi strateegiliste investeeringute puhul lisaks majanduslikele kaalutlustele silmas pidama julgeolekuhuvisid. Ja seetõttu on Eestis ettevalmistamisel seadus, mis hakkab ette nägema meie riiki tehtavate strateegiliste investeeringutele loa andmist," rääkis Reinsalu.

"Öelda nõnda, et kas täna oleme vastu võtnud otsust ühes või teises suunas, mis tähendab seal nii-öelda formaadist ühepoolset lahkumist - ei, niisugust otsust ei ole vastu võetud," sõnas välisminister.

"Igati tervitan Saksamaa initsiatiivi esimest korda panna kokku 27 Euroopa Liidu riigipea, peaministri ja Hiina tippjuhtide kohtumine, mis peaks Saksamaa eesistumise ajal aset leidma ja ma peaksin mõistlikuks, et see tippkohtumine muutuks regulaarseks," ütles Reinsalu veel.