Kas me võime nüüd öelda, et Hiina kasutas koroonakriisi, et suruda Hongkong lõplikult maha?

Ma eelkõige arvan, et protestid ikkagi jätkuvad. Hongkongi noored seisavad oma õiguste eest. Muidugi raskendab seda koroonakriis - noored ja hongkonglased, kes protestivad, praegu riskivad oma tervisega. Ja lisaks tervisele ka vabadusekaotusega, sest praegu, antud olukorras on rahvakogunemised keelatud.

Samas jääb mulle natukene selline mulje, et maailmas, kus ilmselt mingisugune Hiina vastane meelsus ikkagi on olemas ja kasvab, võtab Hiina võib-olla jõuga seda, mida ta veel kindlalt võtta saab? Ta ei üritagi oma mainet enam päästa?

Suhted Hiinal muu maailmaga on tõesti madalseisus ja võib-olla antud olukorda nutikalt kasutades Hiina võtabki suuremaid riske, näiteks julgeolekuseadusega. Ta teab, et sellele tuleb rahvusvahelise üldsuse hukkamõist, kuid suhted on nagunii halvad.

Selles mõttes, suure tõenäosusega väga tugevaid jõulisi vastumeetmeid ei tule, sest rahvusvaheline üldsus on ikkagi mures eelkõige koroonakriisiga toimetuleku ja sellele järgnevate majandusraskuste pärast.

Millega see asi lõpeb?

See on hea küs. Suure tõenäosusega Hiina jätkab oma jõulist poliitikat, sest nagu näeme, siis Hiina jõulisele tegevusele nii Lõuna-Hiina meres, Xinjiangis või Hongkongis ei ole järgnenud ühist jõulist vastureaktsiooni. Kui me mõtleme Venemaa tegevuse peale, kus Gruusiale natukese aja pärast järgnes Krimm, siis Hiina puhul samamoodi - süües võib kasvada ainult isu.

Täna isegi ütles Hiina peastaabi ülem, et Taiwani puhul võidakse kasutada jõudu, et saareriik endaga liita. Nii et on mureks põhjust.

Nii et võib-olla me näeme praegu ajaloolist hetke, kus hakkab murenema vabadus mitte ainult Hongkongil, vaid ka Taiwanil?

Jah. Kui vabaduse kaitsel tehakse kompromisse, siis on paratamatu, et jõuliste autoritaarsete riikide isu ja nõudmised ja tahtmised võivad ainult kasvada, eriti veel kui need teenivad sisepoliitilisi eesmärke, sest suure tõenäosusega toetus nii Hongkongis kui ka Taiwanis jõulisemalt tegutsemine sisepoliitiliselt on Hiina Kommunistlikule Parteile kasulik. Ja kui sellele järgnevadki jõulised majandussanktsioonid, siis Kommunistlikul Parteil on veel üks ettekääne süüdistamaks välisjõude halvenenud majandusolukorras.