USA seisab silmitsi seitsmenda rahutuste õhtuga
Ameerika Ühendriigid seisavad silmitsi juba seitsmenda rahutuste õhtuga. Protestid puhkesid pärast seda, kui Minneapolise politseinik lämmatas vahistamisel surnuks mustanahalise George Floydi.
USA meedia teatel toimetasid salateenistuse agendid president Donald Trumpi reedeõhtuste protestide ajal Valge Maja punkrisse, kus ta viibis umbes tund aega. Valge Maja juhtunut ei kommenteeri.
15 osariiki ja Washingtoni on rahutustega seoses saadetud tuhandeid rahvuskaartlasi, kehtestatud on liikumispiiranguid. Portlandis süüdati pühapäeva õhtul sellest hoolimata vähemalt kolm hoonet ning meeleavaldajate vastu läks käiku pisargaas.
Lõkkeid süüdati ka New Yorgi tänavatel ning marodöörid üritasid pääseda kallite poodideni. Sarnane pilt avanes ka Bostonis ning mitmel pool mujal. Märulipolitseil on tulnud juba mitu päeva kaitsta ka Valget Maja.
President Trump on teatanud, et ei kavatse tolereerida mingite jõukude, mida juhivad vasakäärmuslased, märatsemist. Trumpi sõnul võttis ta isiklikult ühendust politsei käe läbi hukkunud George Floydi perega ning lubas, et õiglus saab jalule seatud. Kõigel sellel, mis toimub tänavatel, ei ole presidendi hinnangul enam mingit pistmist Floydi juhtumiga.
Ent enamus meeleavaldusi on jätkuvalt rahumeelsed ning politseivägivalla ja rassiprobleemi vastu on sõna võtnud hulk lugupeetud inimesi, hoides sellega algset sõnumit selgelt fookuses.
Äärmuslased kasutavad meelavaldusi ära
Rahvusringhäälingule antud intervjuus selgitas Washingtoni elanik Chrystal, et linnas tegutsekski nagu kaks eraldi meeleavaldust. On need, kes protesteerivad politsei vägivalla ja rassismiprobleemide vastu ning nemad on rahulikud ning on anarhistid, kes tulevad öösel märatsema.
"Vägivallal, mida te siin näete, ei ole mingit pistmist mustanahalistega. Me tahame, et peatatakse inimesed, kes siin marodööritsevad ja levitavad seda linnamööda laiali. Ma olen ärritunud, sest nendel inimestel pole mingit pistmist mustanahaliste probleemidega. Nad on ennast haakinud selle liikumise külge," rääkis Chrystal.
ERR-i korrespondent USA-s Maria-Ann Rohemäe ütles "Aktuaalses kaameras", et küsimusele, kas meelavalduste algne sõnul on jäänud fookusesse, on raske vastata, sest meelavaldajad on tänavatele tulnud ka teistel põhjustel – näiteks halva majandusliku seisu, aastakümneid kestnud institutsionaalse rassismi või ebavõrdsuse ja palgalõhe tõttu.
Meeleavaldustelt, mis päevasel ajal on üldiselt rahumeelsed, on tähelepanu ära juhtinud öised rüüstamised. Osa inimesi, kes kaitseb rüüstamisi, ütlevad, et inimesed on lihtsalt vihased ja see on viis, kuidas ennast välja elada.
Teiselt poolt on mitmes linnas öelnud politseinikud ja riigiametnikud, et erinevad vasak- ja paremäärmuslikud grupid on üritanud meeleavaldusi ära kasutada. Nii pea, kui linnades hakkab öine liikumiskeeld kehtima, tulevad erinevad äärmuslased tänavatele ja hakkavad õhutama meeleavaldajaid aknaid lõhkuma ja muud sellist, kirjeldas Rohemäe.
President Trumpil kõneles esmaspäeval osariikide kuberneridega, ning ta mainis, et nii politsei kui rahvuskaart peaks meeleavaldajate vastu jõulisemalt tegutsema. Otsus on osariikide kuberneride teha.
Toimetaja: Marko Tooming