Jaak Madison uuesti Euroopa Parlamenti ei lähe: see on suur jutukoda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga
Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Jaak Madison (29), EKRE üks valimiste häältemagnet, tahaks olla Eesti valitsuses, aga on Euroopa Parlamendis, kus tema sõnul on väga mugav veeta 65- või 70-aastaselt oma pensionipõlve. Kuidas sealt Brüsseli ja Strasbourg'i küngastelt paistab talle Eesti ja maailm, uuris ajakirjanik Toomas Sildam.

Keskerakonna Yana Toom, Euroopa Parlamendi liige, nimetas avalikuks saladuseks, et "perekond Helme plaan oli ambitsioonikast Jaagust lahti saada, ja Brüsselisse lähetamine teenib just seda eesmärki". On tal õigus?

Seda peab küsima Yana Toomilt ja Helmedelt. (Naerab) Mina ei oska vastata, kas tal on õigus või mitte.

Peategelane selles väites on siiski Jaak Madison.

Keegi pidi Euroopa Parlamenti minema. Kuna ühe koha järele me valimistel läksime, siis keegi pidi see [mineja] olema ja valimistulemused tulid sellised nagu need tulid... Ma ei ole ju Eestist kadunud. Kui tavaline töörütm taastub, olen kolm-neli päeva Brüsselis või Strasbourgis ja ülejäänud päevad Eestis. Nii et ei ole ma ka siit sisepoliitikast ära haihtunud.

Kui EKRE oli mullu märtsis-aprillis juba valitsusse minemise teel, kas olite ka ise valmis ministri ametisse astuma?

Jah, kahtlemata. Kui selline pakkumine tehakse, siis iga parlamendivalimistel kandideeriva inimese eesmärk peabki olema kanda vajadusel valitsusvastutust. Ei ole mõtet teha poliitikat ilma, kui sa ei tahaks vastutada ja viia ellu neid programmipunkte, mida oled enne valimisi kampaania käigus lubanud.

Seetõttu, loomulikult, mina olen alati selleks valmis olnud.

Mille taha see toona jäi?

Erakonna esimees (Mart Helme, toim) komplekteerib meeskonna, kellega soovib olla valitsuses. Tema komplekteeris selle meeskonna, kellega tema soovis olla valitsuses.

Ministri kohalt ei oleks te Euroopa Parlamenti läinud?

See on tõsi.

Olete nüüd rahul, et Eestist ära saite?

Ma ei ole Eestist ära saanud.

Brüsselisse, tööle.

Selles mõttes olen rahul, et see annab uue võimaluse, uue kogemuse, mida riigikogus või ministrina oleks võimatu saada. Kindlasti on poliitilised küsimused, mida seal käsitletakse, suurema mastaabiga. Olen põhiliige [europarlamendi] väliskomisjonis ja välispoliitika küsimused on laialt kaetud.

Ei ole ka saladus, et EL-i ja Euroopa Parlamendi üks tugevus ja nõrkus on ressursside pillav raiskamine, aga kui sellega on võimalik ajada EKRE poliitilist maailmavaadet ja kaitsta meie ideoloogiat, siis olen väga rahul.

Kui suur on teie igakuine sissetulek?

See on avalik info, mis on leitav isegi Euroopa Parlamendi kodulehelt. Nii nagu mulle ei meeldi piiluda teie rahakotti, ei meeldi mulle, kui keegi tuleb tänaval küsima, palju keegi teenib.

Kui kellelgi on suur infovajadus seda [minu sissetulekut] teada saada, siis europarl.europa.eu (täpsemalt siit, toim) on avalik info leitav.

Millist summat ma sellelt kodulehelt näen?

Seda, mida te näete. (Naerab) See, muidugi, on koos maksudega.

Ja mida maksumaksja teilt tagasi saab?

Sõltub, milline maksumaksja.

Maksumaksja, kes valib sotsiaaldemokraate, saab ängi ja kurvastuse.

Konservatiiv, rahvuslikult mõtlev inimene, saab tagasi selle, et võib kindel olla: vähemalt üks seitsmest [Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmest] ei karda välja öelda, kui EL-is on midagi minemas väga vales joones, ei karda kritiseerida ning meie poliitiline agenda ja maailmavaade on selgelt esindatud, ei ole vaikselt nurgas.

Minu eesmärk on olla võimalikult efektiivne teener oma valijatele, ligi 23 000 inimesele, et nad tunneksid, et nende hääl läks asja ette ja ka järgmised 23 000 tunneksid, et nad võiksid anda hääle konservatiividele.

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eestisse vaadates... On teil vastus, miks pole EKRE reiting valitsuses tõusnud?

Mul on hea meel, et see pole kukkunud. Valitsusse minnes erakondade reitingud tihti langevad.

Miks see pole tõusnud... Ma ei näe, mis vahet on, kas erakonna toetus on 15 või 25 protsenti, kui valimisteni on kolm aastat aega. See on ajakirjanduslik klikimagnet, sest inimestel meeldib lugeda, et oo, mis nüüd poliitikas toimub, kuid lõpuks loeb see, mis saab valimiste päeval ja sinna on veel kolm aastat minna.

Mind absoluutselt ei kõiguta, kas meie reiting on 16, 18 või 26 protsenti. Eesmärk on, et järgmistel riigikogu valimistel peab see protsent olema vähemalt üle 20. Siis on võimalik seal mängida esimese-teise koha liigas.

Olete arvanud, et ilma EKRE-ta on võimalik ainult üks valitsuskombinatsioon, mis "oleks aga õudus, sest üldiselt sotsiaalselt konservatiivsele Eesti ühiskonnale oleks totaalliberaalne valitsus viitsütikuks püssirohutünnis". Millisest kombinatsioonist te räägite?

2019 märtsis oli kolm või neli kombinatsiooni, kuidas saanuks valitsust kokku panna. Aga ajakirjandus hoidis enne valimisi pöialt Keskerakonna ja Reformierakonna valitsusele.

See olekski "viitsütik püssirohutünnis"?

Kahtlemata, kui näeme, et avaliku arvamuse uuringu järgi 70-80 protsenti inimesi ei toeta näiteks kooseluseaduse lõplikku rakendamist läbi rakendusaktide, siis ei pea hiromant olema, et näha – Reformierakond oli üks selle initsiaatoreid ja eestvedajaid. Keskerakond liberaalse erakonnana ei ole samuti sellele vastu. Kui tahame ühiskonnas uut konflikti ja poleemikat tekitada, siis võtamegi rakendusaktid vastu.

(Turu-uuringute AS küsis aprillis 2019 "kas riigikogu peaks kooseluseaduse seaduspäraseks rakendamiseks võtma vastu ka rakendusaktid" ning vastused jagunesid peaaegu võrdselt: 33 protsenti nõustus või pigem nõustus ja 31 protsenti ei nõustunud üldse või pigem ei nõustunud, 37 protsenti ei osanud öelda, toim)

See ei ole ju Eesti ühiskonnas tüviprobleem.

Inimesed arvavad, et see on probleem. Poliitik või ajakirjanik võib ju arvata, mis on tüviprobleem ja mis ei ole, aga kui inimestele – ka mulle – läheb väga tugevalt korda, milline on meie legaliseeritud perekonna mudel või kas me legaliseerime de facto uue abieluvormi – see on ühiskonnale oluline, kuna räägime ühiskonna alusväärtustest, räägime meie sotsiaalsetest normidest.

See on üks väike näide, aga on palju muid küsimusi. Lähipäevil peaksid Euroopa Komisjon ja Saksamaa tulema välja oma paketiga, mis puudutab migratsiooni ja põgenikekriisi lahendamist. Kuna 1. juulist algab EL-is Saksamaa eesistumine, on arvatud, et Saksamaa üritab nende kuue kuu jooksul võimalikult palju ära teha. Nende ärategemine tähendab kokku leppimist ühtses migratsioonipoliitikas.

Kui vaatame Eesti avalikku arvamust ja ühiskonna toetust sellele ideele, siis see on olematu. Siin on väga suur vastasseis. Arvestades, et Reformierakond oli 2015-2016 avasüli nõus Euroopa Komisjoni pakutud kvoodisüsteemiga, siis kui nemad oleksid praegu valitsuses koos Keskerakonnaga ja peaministripartei, näeksime uut konflikti.

Teie arvate, et Keskerakond on kontrollimatu migratsiooni toetaja?

Pigem kontrollitud migratsiooni, mis on juhitud Euroopa Komisjoni poolt ja ühtse jaotussüsteemi alusel. Siin ongi suur põhimõtteline erinevus – kes otsustab Eesti migratsioonipoliitika üle, kes arvutab välja valemi, kui palju peaks mingi riik võtma vastu [pagulasi]. Kas seda teeb Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament või liikmesriik ise?

Kas ja kui palju peaks Eesti vastu võtma näiteks sõjapõgenikke?

Täpselt nii palju, kui on Eesti valitsuse ja riigikogu hinnangul meile majanduslikult ja sotsiaalselt jõukohane. Praegu on see arv jäänud aastas 50 või 100 inimese kanti, valdavalt on tegemist Ukrainast ja muudest konfliktipiirkondadest tulnud sõjapõgenikega.

Kas see number on 11, 21 või 101, peab olema otsustatud Eestis, kus saab seda ka alati muuta.

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Huvitav, mida teinuks koroona-kriisi ajal EKRE teistmoodi, kui ta olnuks opositsioonis?

(Paus) Sõltub, mida oleks teinud valitsus, kus pole EKRE-t.

Kui oleks teinud sedasama, mida Jüri Ratase valitsus tegi?

Suures osas ei midagi eriliselt teistmoodi kui praegune opositsioon. Ka nemad on olnud üldiselt toetav, arusaav, muidugi teatud eranditega. On ju kostnud hääled, kes tahavad kohe piiride avamist ja arvavad, et poleks pidanud midagi sulgema ja tulnuks minna Rootsi teed. Jätame need erandid välja, üldiselt on opositsioon olnud mõistev ja arusaav.

EKRE on konstruktiivne erakond, kes ka opositsioonis saab aru, mis on õige ja mis vale.

Aga loodate, et sotsiaalminister Tanel Kiik "võetakse maha niikuinii", sest tema ei ole oma tööga hakkama saanud. Kas te ei püüa võõrasse kööki, teise erakonna asjadesse tungida?

Valitsus, kuhu kuulub erakond, kuhu ka mina kuulun, on kindlasti ka minu asi.

Ligi 200 000 eurot aastas läheb ebaseaduslikult mingitele organisatsioonidele, kes seda raha ei peaks – riigikontrolli hinnangul – sellelt eelarverealt saama.

Kas riigikontroll kasutas väljendit "ebaseaduslik"?

Kasutas väljendit, et ei ole korrektsed. Et sotsiaalministeerium saaks maksta toetussummasid ka LGBT organisatsioonidele, aga seda peaks tegema teiselt eelarverealt, mitte sealt, mis mõeldud sotsiaalhoolekande arendamiseks ja organisatsioonidele, kes aitavad abivajajaid.

Yana Toom soovitas teil Kiige-kriitika järel minna parem vabatahtlikuna vastama kriisitelefonile 1247 nagu tegi Marina Kaljurand, europarlamendi sotsist liige. Abipolitseinikuna oleksite võinud ju sedasama teha?

Olen abipolitseinikuna väljas olnud küll, reede [12. juuni] öösel lähen uuesti patrulli.

Kuidas koroona-kriisi patrullid välja nägid?

Suurem ettevaatlikkus jaoskondades, et inimesed puutuksid võimalikult vähe kokku. Desinfitseerimine, tuulutamine, maskide kasutamine. Elementaarsed abinõud. Toimis väga hästi. Muidugi väga suur ettevaatlikkus väljakutsetel ja sõidukite peatamisel.

Kuidas teile tundub, kas Eesti maapiirkondades on politseid liiga vähe?

See on trikiga küsimus, kus pole ühte õiget vastust. See on väga komplitseeritud teema, kus ei saa võtta must-valget positsiooni.

On inimesi, kellele meeldib öelda, et politseid on maapiirkondades vähe ja pole üldse näha. Samas nõustun teatud määral ka teise poole esindajatega, kes ütlevad, et miks peab politsei olema esindatud 24/7 külas, kus elab 50 inimest ja viimane kuritegu pandi toime 10 aastat tagasi...

Keegi ei räägi, et politseijaoskond peaks olema 50 elanikuga külas.

Mis on maapiirkond? Kuidas me seda defineerime?

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Räägime sellest, et Lihulasse jõudis laupäeva, 6. juuni õhtul esimene patrull 45 minutiga, alates teatest, et tanklas avarii teinud juht sõitis minema ja vahepeal tulid juba telefonikõned tulistamisest. 

Kindlasti olen ma nõus sellega, et on maapiirkondi, kus on jäetud vahemaad liiga kaugeks. On väga suur erinevus, kas väljakutse vahemaa on 13 või 30 kilomeetrit.

Lihulasse tuli politseipatrull 56 km kauguselt.

On tekkinud suured maa-alad, kus on suur distants politseijaoskondade vahel. Samas oleks ressursi raiskamine, kui politseipatrull passiks öösel kell 3 Aegviidus, kus ei liigu ühtegi inimest ja ei sõida ühtegi autot, kuigi näiteks Lasnamäel või Tallinna kesklinnas on tihe elutegevus ka öisel ajal.

Siseminister Mart Helme, EKRE esimees, tahab Lihula tragöödia järel muuta relvalubade saamise karmimaks. On ta õigel teel?

Sõltub, mida peetakse karmistamise all täpsemalt silmas.

Meil oli eile (9. juunil, toim) erakonna juhatuse koosolek, korraks tuli lauale ka Lihula sündmus ja kiire analüüs vigadest, kuidas selline asi sai üldse juhtuda.

Teie kritiseerisite "kodukootud relvaekspertide vingumist", et tulirelvad tuleks ära keelata või nende kättesaamine väga keeruliseks teha: "Unustagu ära."

Absoluutselt.

Alati, kui juhtub tragöödia, siis kohe tullakse hagijatena kallale, et nüüd tuleb see ära keelata ja see kinni panna, midagi ära võtta. Hetkel kisub debatt sinna poole, kus paljud kommentaatorid, ka ajakirjanikud räägivad sellest, kui ohtlikud on relvad, kuidas tuleks neid piirata, keelata...

Oot-oot, põhiküsimus on olnud: kas inimesel, kes minevikus tegi tulirelvaga kuriteo ja mõisteti süüdi, peaks või ei peaks olema õigus saada edaspidi relvaluba.

Kindlasti ei peaks ta seda saama. See on ka täna välistatud. Seaduses on välistatud, et isik, kes on teinud relvaga kuriteo, saaks relvaloa.

Relvaseaduse järgmine punkt ütleb, et see piirang ei kehti, kui karistus on aegunud.

Aga siis on politseiametnikul kaalutlusõigus ja kui tal on põhjendatud arvamus, et isikule ei sobi anda relvaluba, siis ta saab sellest keelduda. Kaalutlusõigus on olemas, selleks ei pea minema relvaseaduse avamisele või selle karmistamisele.

Kaalutlusõigus tähendab, et ma võin kaalutleda nii- või naamoodi, see ei tähenda, et pean kaalutlema ainult ühtemoodi.

On asju, mis on iseenesestmõistetavad.

Miks ei või see siis seaduses iseenesestmõistetavalt kirjas olla?

Ma räägin nüüd probleemist. Kui minnakse midagi seaduses karmistama, siis tihti kukub välja niimoodi, et pannakse veel midagi juurde, siis veel midagi, mõni riigikogu liige teeb veel mõne muudatusettepaneku, näiteks küsib, miks on inimesel üldse vaja poolautomaatrelvi, need on väga halvad...

Klaar. Teie kardate, et ühe punkti muutmisega võidakse relvaseadus lahti teha ja sinna veel karmimaid piiranguid lisada?

Mina arvan, et täna ei ole sisuline probleem seaduses, vaid selle rakendamises.

Kui me räägime inimese ja vara kaitsest, siis seal, kuhu politsei jõuabki 30-45 minutiga... Seda tugevam on riik ja ühiskond, mida rohkem on meil inimesi, kes on kontrollitud, oskavad relva ohutult käsitseda, on selleks valmis, et kaitsta oma vara, oma peret, oma kodu.

Minu sõnum on: loomulikult peab olema välistatud, et relvaloa saab inimene, kes on teinud relvaga kuriteo.

Aga relvaseadust avada ei tohi?

Ma ei pea seda mõistlikuks.

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

USA-s rullunud rahutuste ametlikuks põhjuseks nimetasite, et "oma võimu kuritarvitanud valge politseiniku tõttu suri üks kõrgema päevitusega isik". Päris värvikas?

Värvikas sellepärast, et kui avalikult ütled "neeger", siis pooled saavad südamerabanduse ja hakkavad ohhetama-ahhetama, appike, kuidas sa nii saad öelda. Seega kasutagem kujundlikke väljendeid. Ma võin ka valgete kohta öelda "vähe päikest saanud isikud".

Tegite USA kohta kaks järeldust: rahutused tuleb kiiresti jõuga maha suruda ja relv enesekaitseks on elementaarne. Aga rahumeelsed meeleavaldused on okay, või?

Loomulikult. See on tagatud Ameerika Ühendriikide konstitutsioonis, on tagatud Eesti Vabariigis. Mina olen demokraatia üks suuremaid austajaid, erinevalt paljudest võlts-demokraatidest Eestis ja Euroopa Parlamendis. Mina olen iga hinnaga valmis kaitsma õigust rahumeelselt avaldada meelt ja protestida.

On teil sõpru muusikute seas, kes on läinud kaasa aktsiooniga mustanahaliste kaitseks, näiteks Elina Born, Jüri Pootsmann jt?

Ei ole.

Mida arvate Tallinnasse 10. juuni õhtuks kavandatud meeleavaldusest, et väljendada solidaarsust USA mustanahalistega  ja toetada Eesti vähemuskogukondi?

Klounid. Puhtalt klounid.

Inimesed arvavad end võitlevat ülla eesmärgi nimel, ise adumata, et USA siseprobleemid on võrreldamatud Eesti siseküsimustega. Rääkides mustanahaliste probleemidest USA-s, siis see on ülevõimendatud küsimus, kus märtriks tehti endine kriminaal, kes on röövinud perekonda, surudes relva raseda naise kõhule ja nüüd tehakse ühest kurjategijast märter, mille pärast võideldakse politsei vastu, sõimatakse kõiki politseinikke värdjateks, nõutakse politsei laiali saatmist... Sellistele asjadele allumine on täiesti kuritegelik, nende heakskiitmine on... absurdi valdkonda kuuluv tsirkus.

Paar päeva tagasi saatsite USA suursaadikule EL-i juures kirja, mille alguses avaldasite sügavat kaastunnet vahistamisel hukkunud George Floydi perekonnale ja sõpradele, sest iga kellegi käe läbi kaotatud inimelu on liiga palju: "Every life lost at the hands of another is one too many." Oli see poliitkorrektne, kohustuslik viisakus?

Ei ole kunagi mõistlik alahinnata diplomaatilist suhtlusviisi.

Kuid loomulikult ma arvan, et George Floydi perekonnale on see ääretult valus. Igaüks, kes kaotab lähedase, hoolimata tema taustast ja endistest kuritegudest, on kaotanud talle kalli inimese. Ma ei kavatse alavääristada kellegi surma või hukkumist, loomulikult on see tragöödia.

Aga kui räägime selle surmajuhtumi või võimu kuritarvitamise kasutamisest totaalse kaose tekitamiseks, protestideks, märatsemisteks, mille tõttu on surnud juba kümneid inimesi, ka mustanahalisi, siis sellele pole mingit õigustust.

Teie kirja mõte oli taunida vägivaldseks pööranud meeleavaldusi. Sellega ühines vaid 28 europarlamendi liiget, keda kokku on 705. Miks nii vähe?

Esiteks on meeldiv, et sellega liitusid kolme poliitgrupi liikmed, ka julged EPP-st, kuhu kuulub meie Isamaa esindaja Riho Terras, aga nemad tahavad olla EL-i meelsed ja natuke pugejalikumad, kes loomulikult sellise algatusega kaasa ei lähe, sest äkki see kõlab liiga parem-äärmuslikult ja nad saavad enda poliitgrupis sakslastelt nahutada.

Teiseks, Euroopa Parlamendi liikme meililisti tuleb iga päev 100-150 kirja, enamus on rämpspost – kutsed jms. Paljud europarlamendi liikmed neid kirju ise ei loe, seda teevad nende assistendid. Mina saatsin kaks kirja kolme päeva jooksul, et algatan sellise resolutsiooni. Nende päevade kokku umbes 400-500 meili sees on inimlikult arusaadav, et võibki kaduda.

Europarlamendis, nagu meie riigikogus, on ka neid, kellele on ükskõik. Saavad oma palga kätte ja käivad rahulikult Vahemere ääres puhkamas.

Ja muidugi, europarlamendi valdav enamus on... ütleksin, et... labiilsete seltskond. Mõni päev tagasi osalesin läbi veebi meie inimõiguste komisjoni istungil, kus erakorraliselt võeti lauale Ameerika Ühendriikide olukord.  Kõik liikmed, kes peale minu sõna võtsid, keskendusid USA politsei sõimamisele, rassismi teemal hädaldamisele, kurtmisele, kuidas ka Euroopas on rassismi nii palju – see ei ole tervemõistuslik debatt.

 Keegi ei julgenud, peale minu, hakata rääkima, kui palju inimesi on protestides tapetud, kui palju on vara hävitatud, kui palju on kaost tekitatud, õigustades seda kõike ühe juhtumiga, kus endine kurjategija suri ühe hullunud politseiniku põlve läbi.

Olen aasta jooksul piisavalt näinud seal komisjonis Euroopa Parlamendi liikmeid, enamjaolt on tegemist fanaatiliste ideoloogidega, kellel on silmaklapid peas ja kes lähevad omas suunas, mis on muidugi vasakule ja tugevalt kaldu.

Teil on väga raske sellises seltskonnas olla?

Hea treening. (Naerab) Harjud seal ära, siis Eestis kulmu ka ei kergita, kui mõni kodukootud vasakpropagandist üritab šnitti võtta Lääne-Euroopa või USA hullunutelt. Meil on olukord väga hea – kui kümme segast läheb protestima mustade õiguste eest ja toetama USA protestijaid, siis on Eestis asi ikka väga eluterve. Õnneks.

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kas võimuliit lepib järgmise aasta varasügiseks kokku ühises presidendikandidaadis?

Ma loodan väga. Hea oleks.

Kas see ühine kandidaat võiks olla?

Mina ei saa, olen liiga noor veel. (Naerab) Ei tea, ei ole kuulnud... Kokkulepet ühise kandidaadi osas ei paista veel. Aga loodan, et see on valitsuse eesmärk.

Veel veebruaris 2019 lubas EKRE rahva poolt valitud presidenti. Nii vist ei juhtu?

Praegu on see võimatu. Põhiseadust peab muutma, mida ei jõua enne presidendi valimist teha.

Teine probleem on, et Isamaa on valitsuses alati olnud põhimõtteline otsedemokraatia vastane. Nemad ei poolda referendumit ega presidendi otsevalimist.

Kuidas te küll nii erimeelsetena ühte valitsusse kokku mahute?

Läbirääkimiste kunst piiratud ressursside tingimustes. (Naerab)

Eesti Ekspressi poliitilises ankeedis küsiti teilt, millised laused te poliitikas ära keelaks. Vastus: "Laused lubadustega, mida peale valimisi see poliitik enam ei mäleta." Kas tahate poliitika ära keelata?

Ma ei taha poliitikat ära keelata. Küll aga olen siiamaani oma sõnade juures: kui sa ei mäleta, mida enne valimisi lubasid, siis on sul väga kehv mälu, mis on võimalik märk Alzheimeri tõvest ja Alzheimeriga inimesed ei peaks vastutama riigi käekäigu eest.

Seetõttu ei tohi [lubadusi] ära unustada. Aga kui on midagi, mida ellu viia ei saa, tuleb põhjendada, miks ei saa.

Alandame käibemaksu 15 protsendile. Vabastame pensionid tulumaksust. Maksustame välisfirmade hiigelkasumid, mida praegu Eestist maksuvabalt välja viiakse. Igasse omavalitsusse valveapteek. Muudame riigikohtunikud valitavaks. Nõuame okupeeritud Petserimaa ja Narva-taguse ala tagastamist. Teate, kelle lubadused need on?

Konservatiivse rahvaerakonna.

Riigikogu valimiste eel mullu kevadel.

Te lugesite valikuliselt, väga propagandistlikult ette umbes 10 protsenti meie valimisprogrammist ja ei lugenud ette, et me lubasime ka referendumit, et määratleda abielu põhiseaduses mehe ja naise liiduna...

Seda referendumit ei ole veel tulnud.

Loodame, et koalitsioonipartnerid on aumehed – kui meie oleme toetanud nende lubadusi koalitsioonileppest, siis nemad toetavad meie lubadusi, mis lepiti kokku koalitsiooniläbirääkimistel.

Lõppkokkuvõttes tahan öelda, et mina ei ole valitsuse liige ega erakonna esimees. Küsimusi, miks midagi ei saanud koalitsioonileppesse või miks midagi ei saa ellu viia, ei saa adresseerida mulle, vaid ühele... mõnele teisele inimesele.

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Mõne aja eest kurjustasite, et Eesti suursaadik Soomes olevat kirunud kohtumisel riigikogu liikmetega "üht valitsusparteid, mis annaks kohe aluse isik tagasi kutsuda saadiku kohalt". Miks? Suursaadik selgitab riigikogu liikmetele omavahel ja populaarteaduslikult, kuidas mõjutavad Eesti poliitikute kodumaised sõnad Eesti suhteid teiste riikidega.

Tegemist ei olnud õllelauakohtumisega Helsingi vanalinna pubis, vaid riigikogu ametliku delegatsiooniga, kes oli Soomes visiidil, kohtus ametlikult ka Eesti suursaadikuga ja minule tuli päev hiljem info, et ta põhimõtteliselt väga halvustavalt suhtus ühte valitsuserakonda, kelleks oli EKRE. Kui sa ei suuda suursaadikuna olla poliitiliselt neutraalne ja mitte võtta positsioone, milline erakond sulle meeldib ja milline ei meeldi, siis äkki otsid uue töökoha.

Aga kas suursaadik võib parlamendi liikmetele omavahel öelda, kuidas tema arvates mõjutavad Eesti poliitikute sõnad Eesti välissuhtlust?

Sõltub, kuidas ta ütleb, millises vormis. Seal on sõnade mäng. Võime ka hunti nimetada kümne sõnaga, alates võsavillemist kuni muude hellitusnimedeni.

Meil on karjääridiplomaadid, kelle ülesanne on ellu viia valitsuse ja riigikogu otsuseid ja poliitikat. Nende asi ei ole anda ametlikel kohtumistel parlamendi liikmetega hinnanguid, et milline erakond neile meeldib ja milline ei meeldi. See jätke enda teada. Ei ole sinu asi hakata poliitikat tegema.

Suursaadik peab kinni hoidma jutupunktidest, ei tohi midagi liigset öelda, isegi nn kinnisel kohtumisel Eesti riigikogu liikmetega?

See ei ole kindlasti hea toon. Kui soovid, mine kandideeri valimistel, saa mandaat, hakka siis poliitikat tegema.

Võib-olla ta käitus väga professionaalselt, kui tahtis öelda Eesti poliitikutele, et nende sõnadel on kaal ja need sõnad kajavad vastu meie riigi välissuhtlemises?

See oleks hoopis teine asi, kui ta nii oleks öelnud. Minu teada ta ei öelnud nii diplomaatiliselt ja viisakalt.

Ja veel - see juhtum riigikogu delegatsiooniga oli novembri lõpupoole, kuid Eesti valitsuse ja Soome valitsuse vaheline see väike... pallide põrgatamine ja pingpongi mäng olid detsembris.

(Möödunud detsembri keskel ütles EKRE esimees, siseminister Mart Helme äsja Soome peaministriks saanud Sanna Marini ja tema valitsuse kohta: "Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige." Mart Helme sõnade eest palusid vabandust president Kaljulaid, peaminister Ratas ja lõpuks ka Helme ise, toim)

Soome valitsus ei ole meile mingeid palle põrgatanud.

Nad tegid seal ka väikese ninanipsu tagasi. Üks võtab reljeefsemalt sõna, teine pool vastab ümbernurga sõnade mänguga.

Teie olete Soome teemadel alati korrektselt väljendunud?

Korrektsus on väga subjektiivne väljend. Kellele korrektne, kellele mitte. Võimalik, et olen öelnud midagi kriitilist ja teravat ka Soome teemal, peab meelde tuletama, aga kas korrektne või mitte... maitse küsimus.

"Iga köögitüdruk ei sobi peaministriks."

See oli reljeefne väljaütlemine. Mul ei ole midagi köögitüdrukute vastu, aga minu paralleel oli, et kui peaministriks saab inimene, kes täiesti avalikult oma programmis ja poliitilises agendas on välja toonud, et tema peaministrina sõdib maksude tõstmise eest, sõdib väga selgelt vasakpoolse majandusmudeli eest, on kõigega nõus, mida EL ütleb, olles... väga vasakäärmuslik, siis ajaloost on teada üks vasakäärmuslaste juhtkuju, Lenin, kelle reljeefne väljaütlemine puudutas seda, et pole hullu, võime igaühe panna valitsust juhtima.

Aga muidugi, minu väljaütlemistel on palju suurem vabadus. Tuletan meelde, et parlamendi liige ei vastuta välispoliitiliste sammude eest, mida tehakse vabariigi valitsuses või välisministeeriumis. Minul on mänguruumi tunduvalt rohkem.

Samas on see valitsus olnud Soome rahva, Soome valijate tahe?

Jah, ta sai piisavalt palju hääli, et panna kokku valitsus ja saada peaministriks.

Aga kõige populaarsem partei Soomes on Põlissoomlased (alates aprillist juhivad seal populaarsusküsitlusi sotsiaaldemokraadid, toim), meie hea sõpruspartei ning täna tahaks kõige rohkem valijaid näha peaministrina Jussi Halla-ahot, Põlissoomlaste esimeest (nn peaministri-küsitlus toimus viimati detsembris 2019, kui valitsusjuht oli Antti Rinne, siis sai kõige populaarsemaks paremtsentristliku Koonderakonna juht Petteri Orpo, viimastes küsitlustes on Soome konkurentsitult populaarsemad poliitikud president Sauli Niinistö  ja praegune peaminister Sanna Marin, toim).

Mina ei väidaks kunagi, et Soome rahvas on seda tahtnud. Rahvas ei ole kunagi monoliitne, üks tervik. Rahvas on valimispäeval alati väga killustunud.

Väga huvitav. Mida siis Eestis tahtis rahvas valimistel?

Kui vaatame valimistulemusi, siis tänasel valitsusel on rahva poolt enamus. Need kolm erakonda (Keskerakond, EKRE, Isamaa, toim) said kokku enamuse häältest.

See oli rahva tahe?

(Turtsatab) Valimispäeval ei küsita valimissedelil, kas te soovite, et teie valitud erakond teeks koalitsiooni selle või teise erakonnaga. See läheks liiga keeruliseks. Kardan, et juba praegu ei saa paljud valijad aru, mille poolt nad hääletavad või mille vastu.

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Mullu septembris pidasite äärmiselt oluliseks, et Eesti välispoliitika oleks suunatud Soomele, et näidata meie vajalikkust Soome kaitsevõime tagamisel. Peaksime Soomelt õppima?

Jah, kindlasti. Soome on teinud väga palju häid asju.

Õppima ka seda, kuidas isegi koroona-kriisi ajal hoolid oma põllumeestest, kes vajavad hooajalisi võõrtöölisi, ja korraldama tuhandete nö suve-ukrainlaste saabumist?

Ei. Igalt riigilt on midagi õppida ja midagi mitte õppida. Me ei saa panna ühte patta Soome kaitsevõimet, väga head ajateenistuse süsteemi, väga tugevat iseseisvat kaitsevõimet, mis ei sõltu ühestki teisest riigist ning odavtööjõudu kuskilt Ukrainast koroona-kriisi tipphetkel, kus keegi ei tea, kui palju on Ukrainas nakatunuid. Need kaks asja ei ole võrreldavad.

Mis puudutab Eestit, siis siin on olukord täitsa meeldiv, paar päeva tagasi oli Eesti maasika kilo nelja-viie euro kanti (nelja-viie euroga saab näiteks Balti jaama turul siiski Kreeka või Hispaania maasikaid, Eesti maasika kilohind küündis seal kolmapäeval 16-18 euroni, toim). Mõned põllumehed – odavtööjõu armastajad – väitsid kuu aega tagasi, et varsti on 20 eurot. See on puhtalt puru silma ajamine.

Kas teate, kes andis teile eelmise aasta lõpus rinnamärgi "Aasta eurooplane"?

Mulle? Oh-hoo... Teate, mul sündis detsembris poeg, kardan, et sellepärast unustasin ära.

See oli Mart Juur Postimehes Juurika-leheküljel, põhjenduseks "Eesti tutvustaja Euroopas". Milliste sõnadega te Eestit Euroopas tutvustate?

Väike, aga hingelt suur. Visa. Väga pika elueaga põlisrahvas, ligi 10 000 aastat. Tugeva kaitsetahtega. Isepäine, samas jäärapäine. Kakleb palju sees, aga väljapoole paistab ühtne ja tugev. Edumeelne.

Kas kümne aasta pärast, kui teil tekib Euroopa Parlamendis rohkem vaba aega, olete valmis Brüsselist Tallinnasse sõitma ka Rail Balticu I klassi vagunis?

Kümne aasta pärast ma ei ole Euroopa Parlamendis.

Kas arvate, et teid ei valita [2024. aastal] tagasi?

Ma arvan, et ma ei taha.

Euroopa Parlament on loodud sellise toreda institutsioonina, kus on väga mugav veeta 65- või 70-aastaselt oma pensionipõlve. Kus sult ei nõuta suurt midagi ja enamus seal isegi ei viitsi midagi teha, sind saadetakse lihtsalt preemiana viimasele puhkepaigale. Oled seal ja kogud endale pensioni.

Mina siiski arvan, et kui tahta teha poliitikat, siis poliitikat tehakse vabariigi valitsuses, mitte europarlamendis, mis on suur jutukoda, kus väga palju väljendatakse oma arvamust, millest keegi midagi ei hooli, mis midagi suurel määral ei mõjuta.

Nii et teil on Brüsselis ja Strasbourgis viis mahavisatud aastat?

Üldse mitte. Mul on väga hea võimalus europarlamendis kuvada meie erakonna poliitikat, ka välisküsimustes. Mul on hea võimalus europarlamendis tekitada vähemalt frustratsiooni, ajada närvi väga paljusid, kes koridoris lähevad ähmi täis, kui mind näevad... Lõbus ja naljakas, mul on hea meel selle üle.

See ei ole mahavisatud aeg. Aga kui oled veel noor ja energiline, on jõudu ja jaksamist, siis on tunduvalt mõistlikum oma aega ja võimalusi kasutada mujal kui Euroopa Parlamendis.

Aga Rail Balticu 1. klassi vagunis läbi Euroopa?

Sellist sõiduvõimalust 10 aasta pärast ei ole. Praeguse kava kohaselt saab see raudtee aastal 2030 või 2035 valmis Leedu-Poola piirini. Brüsselisse sealt ei saa.

Poolakad ehitavad küll usinalt uut raudteed Leedu piirini, sealt saab siis otsejoones edasi.

Olen suhteliselt kindel, et seda ei tule, sest suure tõenäosusega ei täideta koalitsioonilepingus seatud tingimust, et EL-i rahastus Rail Balticu ehitamiseks peab olema vähemalt 81 protsenti.

Tuleb lausa 85 protsenti.

See [EL-i pika eelarve] pakett, mis välja käidi, on nii savijalgadel, mitte keegi ei tea, mis sealt välja tuleb.

Aga kui EL-i rahastus ikkagi on 85 protsenti Rail Balticu projektist?

Siis... (naerab) ... ma kardan, et [Eesti] valitsus ikkagi tahab selle ehitamisega edasi mütata.

Aga ei, kui see võimalus ka oleks olemas, mina ei loksuks rongis 160 või 180 km/h, kui uue tehnoloogiaga rongid sõidavad 400 km/h.

Toomas Sildami intervjuu Jaak Madisoniga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: