Astravetsi tuumajaama vastu on Leedu võidelnud kaua. Plaan see jaam Leedu piiri lähedale rajada on Venemaal ja Valgevenel juba aastakümneid, kuid Tšornobõli katastroof tõmbas sellele pidurit. Nüüd, mil jaam kohe valmimas, on Leedus selle boikottimine muutunud ka lähenevate parlamendivalimiste eel üheks olulisemaks teemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mure on mõistetav, sest jaam on ohltik - reaktori paigaldamisel on üks õnnetus juba juhtunud, teisalt on see julgeoleku- ja samuti ka keskkonnaoht, sest jaama jahutusvesi suunatakse Nerise jõkke. Täna loodi ka Baltimaade omavahelises suhtluses pretsedent, sest lähiajaloos pole juhtunud, et üks kolmest riigipeast jätab poliitilistel põhjustel kolleegidega kohtumisele sõitmata. Aga nagu kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" Leedu presidendi nõunik Kristina Karnickaite, oli põhjuseks see, et Baltimaade ministrid ei jõudnud kokkuleppele kolmandaist riikidest elektri ostmise suhtes.

Leedu energeetikaminister Žygimantas Vaiciunas ütles, et poliitilise kokkuleppe eesmärk on see, et kui Leedul on oma seadus, siis teised Balti riigid kohustuksid tegema kõik võimaliku selleks, et Valgevene elekter ei satuks Balti riikide ja Poola turule.

Leedu välisminister Linas Linkevicius märkis, et on praktilised, tehnilised, majanduslikud ja energeetikaküsimused, kuid on ka geopoliitiline mõõde, sest Leedu tahab olla sõltumatu idasuunalisest elektritootmisest ja -varustusest.

Läti majandusministeeriumist kinnitati "Aktuaalsele kaamerale", et tehniliselt pole võimalik päevapealt elektri ostmist Venemaalt lõpetada. Viie aasta pärast see juhtub, kuid elektrit on vaja ka seni. Lisaks tähendaks see otsus kõrgemat elektrihinda ja Valgevene võimude võimalikku vastust transiidi vähendamise näol.

"Meie seisukoht tugineb sellele, et oleme tehniliselt ühendatud vaid Venemaaga. Mõistame Leedu poole muret, kuid elektrikaubanduse seisukohalt peaksime suutma ühitada poliitilised ja tehnilised kaalutlused. Ja tehniliselt oleme ühendatud vaid Venemaaga," ütles Läti majandusministeeriumi riigisekretäri asetäitja Dzintars Kaulins.

Lätis on kompromissi otsitud juba pea pool aastat ja ministeeriumi juhid usuvad, et lõppude lõpuks siiski suudavad Balti riigid jõuda kõiki kolme riiki rahuldava kokkuleppeni.