"Ühel poolel Eesti-Läti lõpptulemusele orienteeritud pragmatism, teisel poolel Leedu suurriiklik soov näidata ka mängu ilu riigisiseseks tarbeks," kommenteeris Veskimägi Postimehe arvamusloos vastasseise, mis praegu ilmnesid Valgevenes peagi tööle hakkava Astravetsi tuumajaama suhtumises, kuid varasemalt on esile tulnud ka Balti elektrisüsteemi Venemaast lahtiühendamise katse planeerimisel, selles osas, kas Baltimaad peaksid ennast ühendama Põhjamaade või Kesk-Euroopaga ning ka ühise gaasituru korraldamisel.

Veskimägi selgitab, et Eesti ja Läti ei taha alluda Leedu nõudmisele keelduda Astravetsi jaama elektri ostmisest, kuna see võib ohtu seada elektrivarustuse laiemalt, sest Venemaa võrk on ehitatud Balti riikidest sõltumatuks ning ta võib kaaluda ise selle lahtiühendamist enne, kui Balti riigid seda 2025. aastal teevad. "See on põhjus, miks peab kaubandus kuni 2025. aastani Venemaaga säilima, isegi kui Venemaa elekter tekitab ebaausat konkurentsi Balti elektriturul," leiab Veskimägi.

Eleringi juht süüdistab Leedut ka selles, et riik võtab Eesti ja Lätiga konsulteerimata vastu energeetikasektorit puudutavaid seadusi, mis mõjutavad ka tema Balti naabreid ning märgib, et "see ei ole hea koostöö alus".