Ratas näeb Astravetsi-tülis põhivastuolu Leedu ja Läti vahel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1593434400000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Peaminister Jüri Ratase hinnangul on Balti riikide vahelises konfliktis Valgevene Astravetsi tuumajaamast elektri ostmise üle peamine vastasseis Leedu ja Läti vahel. Esmaspäeval esitas Euroopa Komisjon uue kompromissettepaneku.

"Poliitilist deklaratsiooni on välja käidud vähemalt neli erinevat alternatiivi ja siin on peamine vaidluskoht olnud Läti ja Leedu vahel," ütles Ratas esmaspäeval ERR-ile.

Ta viitas, et ka Eesti on oma tänavuse eesistumise ajal Balti Ministrite Nõukogus püüdnud kokkulepet saavutada ning lisas, et sellega tuleb jätkata.

Esmaspäeval selgus, et Leedu president Gitanas Nauseda on pöördunud Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeni poole palvega vahendada Balti riikide vahel kokkuleppe saavutamist Valgevene Astravetsi tuumajaama boikottimiseks.

"Presidenti lihtsalt informeeriti Leedu seisukohtadest ja väljendati lootust, et Euroopa Komisjon osaleb protsessis ja aitab meil saavutada uut kokkulepet kolmandate riikide elektrienergia kaubandusreeglite üle. Nii et see on loomulik partner ja mingit erakorralist mõju Euroopa Komisjonilt erinevalt tavapärasest põhimõtteliselt ei oodata. Pigem on lootus juhtida selle küsimusele tähelepanu," rääkis Leedu suursaadik Eestis Giedrius Apuokas "Aktuaalsele kaamerale".

Leedu on aastaid lootnud saada Eestilt ja Lätilt kinnitust, et need ei hakkaks ostma Astravetsi tuumajaama elektrit, kui jaam sel aastal käivitatakse. Kumbki riik ei ole soovinud Leedule sellist lubadust anda. Astravetsi elekter pääseks Balti riikide turule Läti kaudu, mis ostab Vene elektritootmispiirkonna elektrit. Samas on ka Eesti öelnud, et ei ole praegu valmis Venemaa ja Valgevene elektrist loobuma. Leedu põhjendab Astravetsi boikottimise vajadust sellega, et jaam on ohtlik.

Balti riigid plaanivad Euroopa Liidu toel ennast 2025. aastal Venemaa elektrisüsteemist lahti haakida ja ühenduda Kesk-Euroopa riikide elektrisüsteemiga, mis peaks Vene elektri teema aktuaalsuse maha võtma. Sama rääkis ka Ratas: "Eks meie suund kokkuvõttes ole ju see, et 2025. aastal suudaksime sünkroniseerida ennast Kesk-Euroopaga. Selleks ettevalmistused käivad ja mitte ainult paberil, vaid ka reaalselt looduses investeeringute osas. Aga jah, kahe riigi vahel on täna peamine vastuolu."

Ratas rõhutas ka, et Euroopa Komisjon on sünkroniseerimise puhul alati olnud oluliseks osapooleks. "(Euroopa) Komisjon on tegelikult see, kes seda peamiselt finantseerib. See, kuhu teeb Leedu oma ettepanekuid või taotlusi, see on ju nende õigus," lisas peaminister Ratas.

Euroopa Komisjon tegi uue ettepaneku

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Timo Tatar ütles esmaspäeval, et pärast reedel peetud Balti riikide ja Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi esindajate kohtumist lubas Komisjon esitada uue ettepaneku ja seda esmaspäeval tehtigi.

"Euroopa Komisjon pakub lahendust, kus Balti riikide energiaministrid rõhutaksid kõigi Balti riikide läheduses olevate tuumaelektrijaamade vajadust vastata kõrgematele tuumaohutusnõuetele. Ja toob sõltumatu hindajana sisse Euroopa Komisjoni institutsiooni, mis tegeleb tuumaküsimustega, mis siis oskab öelda, kas need tuumaelektrijaamad on ohutud või mitte," rääkis Tatar. Samuti antakse ettepanekus suunis, et juhul, kui kolmandate riikide tuumaelektrijaamad loetakse ohtlikuks ja need ei täida Euroopa Liidu nõudeid, siis on võimalik nende jaamade suhtes rakendada erinevaid meetmeid.

Tatar ütles, et kompromisstekst tundub Eestile esmapilgul sümpaatne, kuid praegu oodatakse Leedu otsust.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: