"Nõukogu reaktsioon oli üsna leebe, vähemalt esialgu - öeldi, et Mäe ongi selline ülemeelik ja käitub mõnikord joviaalselt ja see on normaalne. Hiljem tehti samm tagasi ja öeldi, et seda asja hakatakse alles uurima," rääkis Harry Tuul.

Ta viitas ka sellele, et uuema info kohaselt olevat teatri töötajate usaldusisik käinud juhtkonna jutul ja palunud selle probleemiga tegelda, aga kuuldavasti olevat ta ukselt tagasi saadetud ja öeldud, et see pole teema, millega tegelda. Ja teatri nõukogusse pole ühtegi muret jõudnudki.

"Kui inimene on pervert või käitub nagu pervert, siis ta ei saa juhtida ühtegi suurt asutust, ammugi mitte Eesti ühte kõige tähtsamat teatrit. Eesti Ekspressis avaldatud kirjeldustest ilmneb selgelt, et Aivar Mäe on käitunud nagu pervert. Siinkohal võiks analüüsi lõpetada, aga peame seda siiski jätkama, kuna ei Mäe ise ei ole ametist lahkunud, vaid kuuldavasti on palganud advokaadi, et Eesti Ekspress kohtusse kaevata ja ka selleks, et aru saada, miks Estonia nõukogu Eesti Ekspressis ilmunud kirjelduste järel ei otsustanud Mäega töösuhet lõpetada, vaid selle asemel hoiab teda ametis," rääkis teine saatejuht Andrus Karnau.

Tuule hinnangul on Estonia teatri juhtkonna puhul ilmselgelt tegu ringkaitsega, "kus inimesed, kes on koos töötanud aastaid, tunnevad üksteist läbi ja lõhki, hoiavad kokku - peavadki seda (ahistamist - toim.) mingisuguseks eripäraks".

"Kui nad ei ole aru saanud, et kümned töötajad on mures selle pärast - mis mures, on ahistatud ja tunnevad ennast selle pärast halvasti -, siis tuleks tegelda sellega. Sest see on ilmselgelt juhtimise probleem," tõdes Tuul.

Karnau hinnangul on nõukogu esimees Arne Mikk korduvalt näidanud, et ei tunne ajakirjanduse tööpõhimõtteid, kui väidab, et nõukogul ei ole põhjust arvestada anonüümseid teateid. "Ekspressis ilmunud teated ei ole anonüümsed, need inimesed on Ekspressile teada, nad on anonüümseks jäetud nende kaitseks. Need on kindlaks tehtud allikatega teated. See on kontrollitud informatsioon ja tulla väitma, et me ei pea reageerima anonüümsetele teadetele on kas probleemi pisendamine või see, et Arne Mikk ei tea, mis on ajakirjandus," rääkis Karnau.

Tuul lisas, et kui nõukogu teatas, et õigust mõistab ainult kohus ja süüküsimusi ei saa nõukogu arutada, siis nad ei mõista, et küsimus ei ole süüs, vaid inimeste käitumises ja selle teatri väärtuses, mida nõukogu ja teatri juhtkond peaks kandma.

Karnau arvas, et üks põhjusi, miks nõukogu nii otsustas, on see, et ei saada päris täpselt aru, mis on seksuaalne ahistamine. "Seda ei taheta tunnistada, et selline asi üldse olemas on. Aivar Mäe (väidetav - toim.) käitumine vastab soorollide normidele, arusaamisele, et ülemusele on rohkem lubatud kui alluvale ja teiseks see, et naist nähakse mitte iseseiva inimesena, vaid teistsugusena - kas alluvana või kellegi tütre või abikaasana ja seetõttu ei osata ka näha, ku õudne asi on sooline ahistamine," rääkis Karnau.

"Vaadates Eesti Ekspressi artiklile järgnenud kommentaare, siis need argumendid korduvad pidevalt - et ohvrid olid ise süüdi, et naised on ise väljakutsuvalt käitunud, et nad ei mõista nalja, et seksuaalne ahistamine ei ole naise jaoks tähtis, et see ei mõju nende vaimsele ega füüsilisele tervisele kuidagi halvasti või et naised naudivad seda, kui Aivar Mäe neid enne etendust tagumikust näpistab või seda, kui ta uusi töötajaid üle katsumas käib. See on kõik omane ühiskonnale, kus ei osata üldse nähagi seksuaalset ahistamist, kus leitakse, et seda ei ole üldse olemaski, vaid et needki loomulikult ülemuse ja alluva või meeste ja naiste vahelised suhted," leidis Karnau.

Karnau võrdles Estonia juhi suhtes esitatud süüdistusi suusataja Andrus Veepalu juhtumiga. "Aivar Mäe on Eesti kultuurielus väga mõjukas persoon, ta on üles ehitanud kontserdisaale, juhtinud Vanemuist ja nüüd juhib Estoniat - negatiivsed teated inimeste kohta, kellest seni on räägitud ainult positiivset, on niivõrd uskumatud, et inimlikult on mõistetav, kui nõukogu liikmed ei taha seda endale tunnistada. Meenutame, et Andrus Veerpalu puhul kulus Eesti spordsõpradel pea kümme aastat, et aru saada, et Veerpalu ei ole aus sportlane," rääkis ta.

Temaga nõustus ka Tuul, kes pidas tõenäoliseks, et kõrvalolijad lihtsalt ei usu Mäest sellist käitumist: "Ma arvan, et küllap lihtsalt ei usuta, et Mäe sai selliste asjadega tegelda - et küllap seal oli muu kontekst, midagi muud moodi."

Tuul tõi välja ka selle, et paljud ohvrid vaikisid aastaid, kuna kartsid kaotada töökohta Estonia teatris, mis on pea ainuke sellist karjääri võimaldav asutus Eestis.

"Teisalt on Eestis ka väga levinud see, et kes räägib probleemidest - talle kleebitakse kohe pealekaebaja silt külge, et ta on kaebupunn - seda taheti ka väga selgelt sisse tuua - hakati rääkima, et teater on meie kodu ja kodustest asjadest väljapoole ei räägita. Sisendatakse inimestele, et probleemidest ei tohi rääkida," tõdes Tuul.

Sellega haakis Karnau 2013. Aasta Ema tiitli saanu Malle Kobini kohtuasja, keda süüdistatakse oma kasulaste väärkohtlemises. "Täpselt sama oli ka selle Hiiumaa prouaga - õpetajad teadsid, et selles kodus ei ole kõik hästi, aga (öeldi) et see on ju kodune asi. See on just inimeste rollidesse surumine, mis Eesti ühiskonnas on, võiks näha ikkagi igas inimeses iseseisvat väärtust," ütles Karnau.

Ta tõi ka välja Estonia nõukogu koosoleku järel peetud pressikonverentsi, kus oli nelja nõukogu liikme seas ka kaks naist - Helle-Moonika Helme EKRE-st ja Urve Tiidus Reformierakonnast. "Soovitan vaadata seda nägu, mis on Urve Tiidusel ees sel ajal, kui Arne Mikk räägib - see on kirjeldamatu, kuidas ta vaatab maha ja teeb näo nagu ta ei kuuleks midagi. Tegelikult ta käitub vastavalt nendele soorollidele, millest ma enne rääkisin. Kuna tema on naine ega ole nõukogu esimees, siis tema asi on lihtsalt taluda seda, mida esimees ütleb. Rõhutan Tiidust, kuna ta on endine ajakirjanik, endine Kuressaare linnapea ja endine kultuuriminister, praegune riigikogu liige Reformierakonnast, mille juht Kaja Kallas on proovinud tuua järgmiste valimiste teemaks just nimelt naiste rolli ühiskonnas. Ta vaikis, järelikult oli sellega nõus," leidis Karnau.

"Selle juhtumi lahendamisega venitamine tähendab, et see asi tuleb veel suurema bumerangina tagasi," leidis Tuul

Ajaleht Eesti Ekspress avaldas esmaspäeval artikli, milles kirjutas kümnekonna anonüümse Estonia praeguse ja endise töötaja ütlustele tuginedes, et Mäe on aastaid alandanud ja ahistanud naiskolleege, teinud kohatuid seksuaalse alatooniga kommentaare ja kippunud naiskolleege käperdama.

Lisaks rääkisid saatejuhid ka Leedu presidendi tulematajätmisest kohtumisele Eesti ja Läti riigipeaga, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhivahetusest, presidendi poolt väljakuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise seadusest ning SEB pangale Eesti ja Rootsis määratud trahvist.